Paragrahv 117.

Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab seadus.

 

1. 

Paragrahvis nimetatud seadus on RES. Praegu kehtiv RES võeti vastu 9. juunil 1999 ning seda muudeti oluliselt 20. juunil 2002. a seadusega, mis jõustus 1. jaanuarist 2003. Konstitutsioonilise seadusena (PS § 104 lg 2 p 11) konkretiseerib RES PS-st tulenevaid eelarveõiguse printsiipe. Eelarve küsimusi ei saa panna rahvahääletusele (PS § 106). See keeld hõlmab nii riigieelarvet kui ka RES-i. Seaduse olulisele tähendusele Eesti riigiõiguse praktikas viitab asjaolu, et kahel korral on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata RES-ga seotud seadused (vt Vabariigi Presidendi 17. veebruari 1999. a otsus nr 507 – RT I 1999, 178, 297; 6. mai 2002. a otsus nr 153 – RTL 2002, 56, 840).

RES-s on eeskirjad riigieelarve eelnõu koostamise (§-d 10–16), Riigikogus menetlemise (§-d 18–22) ja täitmise (§-d 23–35), riigieelarve kassatagavara ja stabiliseerimisreservi (§-d 36–3711), laenude andmise ja võtmise (§-d 38–402), riigieelarve muutmise ja lisaeelarve vastuvõtmise (§-d 41–43) ning riigi raamatupidamise aruannete koostamise (§-d 45–48) kohta. Seadus reguleerib eelarveprotsessis osalevate riigiorganite pädevust.

 

2. 

Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Iga ministeerium esitab koos eelarveprojektiga enda ja oma valitsemisala riigiasutuste tegevuskavad ja  investeeringute kava järgmise eelarveaasta ning sellele järgneva kolme aasta kohta. Eelarve koostamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigi eelarvestrateegiast (RES § 91) ning strateegilistest arengukavadest. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandus­ministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel. Läbirääkimiste kohta koostatakse protokoll, milles fikseeritakse poolte esindajate vahel kooskõlastatud ja kooskõlastamata jäänud eel­arveprojekti summad ning lahkarvamused. Lahkarvamused lahendatakse lõplikult Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Sealjuures on tal õigus riigi­eelarve eelnõusse võetud summasid muuta või eelnõust välja jätta.

RES näeb ette mõned erisused seoses põhiseaduslike institutsioonide (Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus) eelarveprojektide koostamisel. Põhiseadusliku institutsiooni eelarve projekti summade võtmisel riigieelarve eelnõusse võib Rahandusministeerium teha nendes muudatusi ainult läbirääkimiste käigus. Kui Vabariigi Valitsus muudab lõpliku eelarveprojekti kinnitamisel põhiseaduslikule institutsioonile ettenähtud kulusid, tuleb muudatused koos põhjendustega ära tuua riigieelarve eelnõu seletuskirjas.

 

3. 

Riigieelarve menetlemine Riigikogus toimub vastavalt RKKTS-le. Riigieelarve väljakuulutamise, avaldamise ja jõustumise kohta vt § 118 komm. Põhiline erinevus võrreldes tavalise seaduseelnõu menetlemisega tuleneb PS §-dest 115 ja 116 (eelnõu saab algatada ainult valitsus ja muudatusettepanekutele tuleb lisada rahalised arvestused), mida korratakse RES §-des 16 ja 20. Lisaks näeb RES § 16 ette, et valitsus esitab koos riigieelarve eelnõu ja selle seletuskirjaga Riigikogule ülevaate riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest. RKKTS § 120 lg 4 kohaselt võivad riigieelarve eelnõu teise lugemise lõpetamise järel ja riigieelarve eelnõu kolmandal lugemisel muudatusettepanekuid esitada komisjonid ja fraktsioonid. Lõige 5 näeb ette, et pärast riigieelarve eelnõu teise lugemise katkestamist, selle lõpetamist ning kolmanda lugemise katkestamist esitatud muudatusettepanekuid, mida Vabariigi Valitsus ei toeta ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletusele ei panda. Viidatud täiendus tehti 2000. a ja see oli ajendatud 1999. a lisaeelarve menetlusest, kus opositsioon esitas Riigikogu töö halvamise eesmärgil arvukalt muudatusettepanekuid ning nõudis enne igakordset hääletamist vaheaega.

 

4. 

Pärast riigieelarve vastuvõtmist kinnitavad põhiseaduslikud institutsioonid ja ministrid oma liigendatud eelarved (vt § 115 komm 6). Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeerium Riigikassa kaudu (RES § 32). Riigiasutusel võib oma pangakonto olla vaid erandjuhul rahandusministri loal (RES § 23). Rahandusministeerium paigutab riigi raha ja teeb sellega tehinguid. Rahandusministeeriumil on õigus kontrollida väljamakse aluseks oleva dokumendi vastavust õigusaktidele ning mittevastavuse korral keelduda väljamakse tegemisest. Riigieelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud kulude tegemist, teatades sellest Vabariigi Valitsusele. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused (välja arvatud ülekantavate kulude arvel täidetavad kohustused) täidetakse järgmise aasta eelarvekulude arvel.

 

5. 

Vastavalt PS § 65 p-le 6 kinnitab Riigikogu lisaks riigieelarve vastuvõtmisele ka eelarve täitmise aruande. Nimetatud toiming tehakse otsuse kujul. Riigieelarve täitmise aruande esitab valitsus (PS § 87 p 5).

Alates 2004. a  kehtiva RES kohaselt koostatakse riigiasutuste aastaaruannete alusel riigi majandusaasta koondaruanne vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele. Riigieelarve täitmise aruanne on üks osa riigi raamatupidamise aastaaruandest. Riigi majandusaasta aruande auditi ja põhiseaduslike institutsioonide majandusaasta aruannete auditi viib läbi Riigikontroll.

Rahandusministeerium esitab majandusaasta koondaruande projekti Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Riigikontroll koostab oma kontrolliaruande 31. augustiks. Auditi käigus võib Rahandusministeerium teha aruandesse parandusi ja täiendusi. Auditeeritud koondaruande kiidab heaks Vabariigi Valitsus ning esitab selle seejärel Riigikogule kinnitamiseks. Aruandele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne. Üheaegselt majandusaasta koondaruande arutamisega Riigikogus esitab riigikontrolör ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta (PS § 135).

PS ei nimeta tähtaega, millal tuleb majandusaasta aruanne ja selles sisalduv riigieelarve täitmise aruanne kinnitada. Aruande kinni­tamine või kinnitamata jätmine ei too endaga kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole PS-s ette nähtud käitumisjuhist olukorraks, kui Riigikogu keeldub aruannet kinnitamast või soovib seda teha omapoolsete märkustega. Sellisel juhul on ainus võimalus avaldada valitsusele umbusaldust üldises korras (PS § 97).