Paragrahv 111.

Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest.

 

1. 

Alates 1. jaanuarist 2002. a on EL liikmesriikides (välja arvatud Suurbritannia, Taani ja Rootsi) ametliku maksevahendina käibel ühisraha euro pangatähed ja mündid. Ülekanderaha ja vääringuna oli euro kasutusel juba alates 1. jaanuarist 1999. Eurosüsteemiga ühinenud riigid moodustavad rahaliidu, kus rahapoliitikat teostab liikmesriikide keskpankade poolt loodud ja nende omanduses olev Euroopa Keskpank, mis asutati 1. juunil 1998. ELTL art 128 lg 1 kohaselt võivad euro pangatähti emiteerida ainult Euroopa Keskpank või riikide keskpangad Euroopa Keskpanga loal. Münte emiteerivad liikmesriigid, kuid seda siis, kui Euroopa Keskpank on emissiooni mahu heaks kiitnud.

ELTL art 5 kohaselt koordineerivad liikmesriigid liidu piires oma majanduspoliitikat. ELTL on majandusküsimustes kahetasandiline, sest liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro, kohaldatakse erisätteid (ELTL art-d 136–138). Muu hulgas näeb ELTL art 136 ette selle, et nõukogu võtab vastu meetmed, millega tugevdatakse asjaomaste liikmesriikide eelarvedistsipliini koordineerimist ja järelevalvet ning kehtestatakse asjaomaste liikmesriikide tarvis majanduspoliitilised suunised, tagades nende ühilduvuse kogu liidu suhtes vastuvõetud suunistega ja järelevalve nende täitmise üle. Kuna senised meetmed ja järelevalve pole osutunud piisavaks ning suur osa euroala liikmeid ei täida neile esitatud eelarvepuudujäägi ja võlataseme nõudeid, on koostatud liikmesriikide vahel leping, mis näeb ette täiendavaid meetmeid eelarvedistsipliini tagamiseks. 2. märtsil 2012 alla kirjutatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping (nn fiskaalpakt) peaks eeldatavalt jõustuma 1. jaanuarist 2013.

Liikmesriikide kohta, kus ei ole euro käibel, kehtib erand ning nende suhtes kehtivad erisused on sätestatud ELTL art-s 139.

 

2. 

Eesti ühinemisel EL-ga võttis Eesti (ja kõik teised uued liikmed) muu hulgas ka kohustuse ühineda rahaliiduga. Uued liikmesriigid loeti liitumise kuupäevast alates liikmesriikideks, kelle suhtes kehtib erand. Erandi tühistamise ja eurole ülemineku korraldust reguleerib ELTL art 140. Eestis suhtes kehtestatud erand tunnistati kehtetuks Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010 otsusega nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26). Kroonilt eurole ülemineku korralduse siseriiklikud sätted sisalduvad euro kasutusele võtmise seaduses (RT I 2010, 22, 108).

 

3. 

Kuna kommenteeritav paragrahv ei ole ühitatav ülalviidatud Euroopa õiguse sätetega, siis on see paragrahv tulenevalt PSTS tõlgendusest kaotanud oma toime (vt RKPJK arvamus PS § 111 tõlgendamise kohta, 11.05.2006, 3-4-1-3-06). Euroopa Liidu Komisjon on varasemalt viidanud sellele, et § 111 on vastuolus EL õigusega.

  Kuna raha emiteerimise küsimust ei ole vaja sätestada põhiseaduse tasandil, siis on tulevikus otstarbekas kommenteeritav paragrahv kehtetuks tunnistada.