VIII PEATÜKK

RAHANDUS JA RIIGIEELARVE

Põhiseaduse VIII peatükk reguleerib olulisi rahanduselu küsimusi. Peatüki võib tinglikult jaotada kolmeks osaks: esimesed kaks paragrahvi (§-d 111–112) puudutavad keskpanga pädevust, kaks järgmist (§-d 113–114) annavad seadusereservatsiooni klausli kõikides riigi tulusid ja riigi vara puudutavates küsimustes, ülejäänud osa (§-d 115–119) on pühendatud eelarveõigusele. Rahandust ja riigieelarvet on eraldi peatükkides käsitletud ka Eesti varasemates põhiseadustes – 1920. a põhiseaduse IX peatükis „Riigi maksudest ja eelarvest” (§-d 83–85) ja 1937. a põhiseaduse 9. peatükis „Riigi eelarve” (§-d 103–107).

Riigi eelarve ja maksudega seonduvat on eri määral käsitletud kõikides põhiseadustes. Riigi eksisteerimine ei ole mõeldav ilma rahaliste allikateta, mis kataks riigivalitsemise kulud. Maksude maksmine on riigi elanike üks tähtsamaid kohustusi riigi ees. Seetõttu on põhjendatud vajadus reguleerida põhiseaduslikul tasandil riigi rahaasju ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid selles valdkonnas. Eesti on üks väheseid riike, kus on põhiseaduses eraldi käsitletud riigi vara valdamist, ka­sutamist ja käsutamist. Ka keskpanga staatust ning raha emissiooni õigust ei ole reguleeritud mitte kõikides Euroopa põhiseadustes ning Euroopa ühisraha tingimustes kaob vastavate sätete järele ka vajadus.

Kuigi Eesti PS-s (nagu paljudes teisteski põhiseadustes) on riigieelarvet ja maksustamist puudutavad sätted paigutatud ühte peatükki, tuleb riigieelarve ja maksustamise küsimusi vaadelda teineteisest lahus. Maksude maksmisel lähtutakse tänapäeval maksevõimelisuse põhimõttest, mille kohaselt maksustatakse võimalikult paljusid majandustegevuse resultaate. Lõppkokkuvõttes langevad maksustamise alla need, kes tänu sissetulekule, tarbimisele või omandile on maksevõimelised. Maksude maksmine annab riigile finantsjõu, kuid ei tekita riigile otseselt kohustust kasutada maksudest laekunud raha konkreetse maksumaksja huvides. Riigil on vaba voli kasutada ja paigutada maksutulusid (põhiseaduse ja seadustega sätestatud piirides), maksude maksmine ei tekita riigil sõltuvust maksumaksjast.