VII PEATÜKK

SEADUSANDLUS

 

1. 

PS VII peatükk koondab sätted, mis reguleerivad seadusandlikku menetlust selle algusest lõpuni – seaduse algatamisest (PS § 103) seaduse jõustumiseni (§ 108). Peale selle on kommenteeritavas peatükis ette nähtud erakorralise seadusandluse (§-d 109 ja 110 – Vabariigi Presidendi õigus anda seadlusi) ja seaduste väljakuulutamata jätmise (§ 107 lg 2 – Vabariigi Presidendi vetoõigus) alused. Eraldi märkimist väärivad nn konstitutsiooniliste seaduste loetelu (§ 104 lg 2) ja rahvahääletust määravad põhiseaduslikud sätted (§-d 105 ja 106).

 

2. 

PS ei reguleeri otseselt Eesti riigiorganite osalemist EL seadusandlikus menetluses. Eesti ühinemine EL-ga tõi kaasa Riigikogu seadusandliku pädevuse osalise delegeerimise EL organitele. Nagu on märkinud Riigikohus, teostatakse PS § 3 lg 1 kohaselt Eestis riigivõimu ka EL õiguse (st Eesti poolt heakskiidetud aluslepingute ja nendega kooskõlas oleva teisese õiguse) alusel (RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, p 39). Oluline osa Eesti seadustest on tingitud vajadusest võtta üle EL õigusest tulenevad nõuded. Seetõttu on tähtis mõista, millised võimalused on Riigikogul osaleda selliste EL õigusaktide eelnõude menetluses, mis vastuvõetuna mõjutavad Riigikogu seadusandlikke valikuid.

 

3. 

Võimalused Riigikogu osalemiseks EL otsustusprotsessides (sh ka seadusandlikus menetluses) on loodud EL aluslepingute ja neile lisatud protokollidega. ELL art 12 punkti a kohaselt tuleb kõigi EL seadusandlike aktide eelnõud saata otse liikmesriikide parlamentidele. Sama artikli punkti b järgi on parlamentidel õigus valvata subsidiaarsuspõhimõtte järgimist. Täpsemalt reguleerivad neid küsimusi ELTL-le lisatud protokollid nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta EL-s) ja nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta).

 

4. 

Tagamaks Riigikogu osalust EL seadusandlikus menetluses ja ühtlasi ka ELL art 12 ja ELTL-le lisatud protokollide riigisiseseks rakendamiseks, on Riigikogu kehtestanud RKKTS 181. peatüki „Euroopa Liidu asjade menetlemise kord”. Vahetult EL õigusloomes osalevatele organitele (Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon) on Riigikogul omal algatusel õigus avaldada arvamust subsidiaarsuspõhimõtte järgimata jätmise kohta (RKKTS § 1526). Kui põhjendatud arvamused EL seadusandliku akti eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele mittevastavuse kohta esindavad, sõltuvalt menetlusest ja seadusandliku akti eelnõu sisust, kas vähemalt neljandikku, kolmandikku või enamust EL liikmesriikide parlamentide häälte üldarvust (igal parlamendil on kaks häält, kahekojalise parlamendi puhul seega üks hääl kummalgi kojal), siis võidakse eelnõu muuta või see tagasi võtta (vt täpsemalt ELTL protokoll nr 2). Peamine menetlus, milles Riigikogu avaldab EL õigusaktide eelnõude kohta arvamust, on aga RKKTS §-des 1521–1524 ettenähtud EL õigusakti eelnõu kohta seisukoha kujundamine. Tegemist on valitsuse algatusel toimuva menetlusega, milles Riigikogu kujundab seisukoha valitsuses eelnõu kohta koostatud selgituste ja positsioonide põhjal. EL õigusakti eelnõu edasises menetluses on valitsus põhimõtteliselt Riigikogu seisukohaga seotud. Üksnes juhtudel, kui selleks on tungiv vajadus (nt kompromissi saavutamiseks), võib valitsus Riigikogu seisukohast kõrvale kalduda, kuid peab siis oma tegevust Riigikogule põhjendama.