Paragrahv 98.

Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega.

Hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.

 

1. 

Seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist reguleerivad peale PS § 98 veel VVS ning RKKTS.

 

2.1. 

PS lubab Vabariigi Valitsusel usaldusküsimusega siduda ainult valitsuse enese poolt algatatud eelnõusid. Silmas ei peeta üksnes seaduseelnõusid, vaid kõiki eelnõusid, mida valitsus on pädev algatama. RKKTS § 46 lg 3 järgi on Vabariigi Valitsusel õigus algatada ka Riigikogu otsuseid olulise tähtsusega riiklikus küsimuses. Sellise otsuse eelnõuks võib olla näiteks § 129 lg 1 järgi esitatav valitsuse ettepanek kuulutada välja erakorraline seisukord.

 

2.2. 

Varem kehtinud Riigikogu kodukorra seaduse järgi oli kuni 18. juunini 1999 keelatud usaldusküsimusega siduda seadusena vastuvõetava iga-aastase riigieelarve eelnõu. Selle sätte PS-ga kooskõla oli küsitav, sest PS niisugust piirangut ei sätestanud. Selline piirang oli ka ebaloogiline, sest valitsuse jaoks on üheks kõige olulisemaks seaduseelnõuks just valitsuse poolt algatatav iga-aastase riigieelarve eelnõu.

 

2.3. 

PS kehtimise ajal pole ühtegi eelnõu usaldusküsimusega seotud.

 

3. 

Eelnõu sidumine usaldusküsimusega tähendab valitsusepoolset ähvardust/surve­avaldust parlamendile, et eelnõu vastu võtmata jätmise korral astub Vabariigi Valitsus tagasi. Samuti võimaldab RKKTS menetleda usaldusküsimusega seotud eelnõu kiiremini ja ignoreerida eelnõusse tehtud muudatusettepanekuid. Nimelt hakkab eelnõu usaldusküsimusega sidumisel Vabariigi Valitsus eelnõu menetlemisel funktsioneerima nagu juhtivkomisjon. Muudatusettepanekud esitatakse valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha. Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogus hääletamisele ei panda.

 

4. 

Eelnõu vastuvõtmise saab valitsus siduda usaldusküsimusega ainult siis, kui valitsuse vastaval istungil osaleb peaminister. VVS keelab seda küsimust otsustada, kui valitsuse istungit juhatab peaministrit asendav minister. Usaldusküsimusega võib eelnõu siduda eelnõu menetlemise igas staadiumis.

 

5. 

Usaldusküsimusega seotud eelnõu võib lõpphääletusele panna kõige varem ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. See nõue annab ühelt poolt Riigikogule võimaluse kaaluda Vabariigi Valitsuse tagasiastumise tagajärgi. Teiselt poolt vähendab see nõue kriitilises situatsioonis kujunenud loomulikku ja võib-olla et organiseerimatut eelnõule vastuhääletamise soovi.

 

6. 

Usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu võtmata jätmine ei anna Vabariigi Valitsusele õigust vastukäiguna taotleda Vabariigi Presidendilt Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamist. Nimelt on valitsuse õigus teha ettepanek kuulutada välja erakorralised valimised § 97 lg-s 4 seostatud üksnes umbusalduse avaldamisega valitsusele või peaministrile § 97 alusel.