Paragrahv 96.

Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul.

Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja.

 

1. 

Vabariigi Valituse töökorralduse on PS reglementeerinud väga napisõnaliselt. Sätestatud on üksnes põhilised valitsuse töökorralduse põhimõtted. Nii peab valitsus oma istungeid kinniselt, v.a juhul kui valitsus otsustab teisiti. Praktika on näidanud, et üldjuhul on valitsuse istungid kinnised. Siinjuures tuleb silmas pidada, et valitsusele laieneb PS § 44, mille kohaselt ka Vabariigi Valitsus on kohustatud seaduses sätestatud korras andma isikutele nende nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmeid, mille väljaandmine on seadusega keelatud või mis on mõeldud eranditult asutusesiseseks kasutamiseks. Muu hulgas tähendab see, et ka Vabariigi Valitsuse istungite protokollid peavad olema kättesaadavad. Põhiseadus ei sätesta, millises vormis Vabariigi Valitsuse istung peab toimuma (kas tullakse kokku või toimub see elektrooniliselt või muus vormis). Enesekorralduse õiguse alusel on valitsusel õigus määrata nii istungi vorm kui ka toimumise koht. Vastavalt VVS § 16 lg-le 2 toimub Vabariigi Valitsuse istung Vabariigi Valitsuse asukohas Tallinnas, Vabariigi Valitsuse reglemendis tähendatud juhtudel võib istung toimuda ka mujal. Vabariigi Valitsuse istungitest võtavad osa valitsuse liikmed, kellel on otsustusõigus. Sõnaõigusega võtab valitsuse istungist osa riigisekretär (§ 59 lg 3), oma ülesannetesse kuuluvais asjus võivad valitsuse istungitest sõnaõigusega osa võtta riigikontrolör (§ 136 lg 1) ja õiguskantsler (§ 141 lg 2).

PS on nii riigikontrolörile kui ka õiguskantslerile andnud õiguse sõnaõigusega osa võtta valitsuse istungitest, mis eeldab nende kohustuslikku informeerimist istungi toimumise ajast, kohast ja arutusele tulevatest küsimustest. Vastasel juhul oleks nende PS-st tulenev õigus takistatud. Peale ametliku istungi, mis on ette nähtud otsuste vastuvõtmiseks, võib valitsus kasutada ka muid mitteametlikke töövorme.

Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul, st et üksnes valitsuse liikmetel on vastava ettepaneku tegemise õigus.

Kuigi PS ei sätesta expressis verbis häälteenamuse nõuet otsuste tegemisel, tuleneb see kollegiaalsete otsustuskogude olemusest, mis tähendab seda, et otsuseid võetakse vastu majoriteedi põhimõttel.

VVS kohaselt on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale ministri vähemalt pool valitsuse koosseisust (§ 16 lg 2) ning otsuseid tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega (§ 19 lg 2). Vabariigi Valitsuse reglement näeb ette, et häälte poolekslangemise korral otsustab peaministri hääl. See ei ole aga kooskõlas VVS-ga, mis nõuab otsuste vastuvõtmiseks istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamust.

Detailsemalt on Vabariigi Valitsuse töökorraldus sätestatud VVS-s, samuti Vabariigi Valitsuse reglemendis, mille kehtestamise õiguse on valitsusele andnud VVS.

Nii näiteks võib valitsus tema pädevusse antud keerulisemate küsimuste läbitöötamiseks ja ettevalmistamiseks moodustada oma korraldusega valitsuskomisjone (VVS § 21). Valitsuskomisjonide volitused, mille moodustamisel ei ole ette nähtud, et nad tegutsevad mitme valitsuse tegevuse perioodil, lõppevad uue valitsuse ametisse astumisel.

 

2. 

Valitsuse määruste kehtivuse üheks nõudeks on nende allkirjastamine peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri poolt (vt § 94 komm 2). PS mõtte kohaselt on riigisekretäri kaasallkiri nõutav seetõttu, et temalt eeldatakse määruste eelnõude PS-le ja seadustele vastavuse kontrollimist. Andnud määrusele allkirja, vastutab riigisekretär selle õiguspärasuse eest.