Paragrahv 88.

Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.

 

1. 

Vabariigi Valitsus on kollegiaalne riigiorgan. Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid. PS ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on VVS järgi 15.

 

2.1. 

Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid), ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Portfelliga ministrite ametikohtade täpsed nimetused ja ammendava loetelu sätestab VVS. Selle seaduse järgi on ministeeriumi juhtivaid ministreid 12: haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kaitseminister, keskkonnaminister, kultuuriminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, põllumajandusminister, rahandus­minister, regionaalminister, siseminister, sotsiaalminister ning välisminister. Siiski ei saa regionaalministrit lugeda traditsioonilises mõttes ministeeriumi juhtivaks ministriks, sest VVS §-st 491 tulenevalt juhib ta Siseministeeriumi üksikuid struktuuriüksusi, olles sel viisil ministeeriumis n-ö teiseks ministriks (vt § 94 komm 2). Varem oli regionaalminister portfellita minister. Peale ministeeriumi juhtivate ministrite võib Vabariigi President § 94 lg 4 alusel peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit (vt ka § 94 komm 5). Pärast PS jõustumist on valitsuses enamasti olnud kaks portfellita ministrit, üldjuhul olid need nn regionaalminister (kuni regionaalministri staatuse muutmiseni) ja nn rahvastikuminister. Portfellita ministri ametinimetuseks on „minister” ilma täpsustuseta tema tegevusvaldkonna kohta.

 

2.2. 

Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks VVS. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega.

 

3. 

PS ei sätesta ega välista võimalust nimetada mõni minister juhtima rohkem kui ühte ministeeriumi. VVS järgi võib Vabariigi President peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi. Siin ei peeta silmas PS § 94 lg-s 3 nimetatud olukorda, kus minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu täita oma ülesandeid, ega ka olukorda, kus ministri koht on ajutiselt vaba ministri volituste lõppemise tõttu. Siin peetakse silmas olukorda, kus üks minister nimetatakse ametisse ülesandega püsivalt, pikema aja kestel juhtida kahte ministeeriumi. Vastasel korral poleks tarvis Vabariigi Presidendi otsust, piisaks peaministri korraldusest, nagu see on vajalik ministri asendamise juhtudel. VVS ei luba peaministriametiga ühitada ministriametit. 1992. a VVS seda ei keelanud.

Ministri mitut ministeeriumi juhtima nimetamine on üldjuhul võimalik vaid § 90 korras (vt § 89 komm 5.2 ja § 90 komm 1).