Paragrahv 101.

Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Valitsuse liiget süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused.

 

1. 

PS § 85 sätestab Vabariigi Valitsuse liikme immuniteedi. PS § 104 lg 2 p 9 näeb ette, et Riigikogu võtab koosseisu häälteenamusega vastu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seaduse. Sellenimeline seadus võeti vastu 18. oktoobril 1995 ja see kehtis kuni 1. juulini 2004, mil jõustus KrMS. Praegu reguleerib eriseadusena Vabariigi Valitsuse liikme immuniteeti lähemalt KrMS 14. peatükk. Kõrvalekallet seaduse pealkirja osas ei saa pidada põhiseadusvastaseks. Tulenevalt PS § 104 lg 2 p-st 14 on ka KrMS võetud vastu Riigikogu koosseisu häälteenamusega (vt ka § 85 komm 1).

 

2. 

PS § 101 kõneleb nõusolekust kriminaalvastutusele võtmiseks. KrMS kõneleb nõusolekust koostada süüdistusakt.

 

3. 

Valitsuse liikme immuniteet on analoogiline Riigikogu liikme immuniteediga (vt § 76 komm). Erinevus seisneb selles, et nõusolek koostada süüdistusakt valitsuse liikme suhtes peatab tema ametikohustuste täitmise. Nõusolek koostada süüdistusakt Riigikogu liikme suhtes ei peata tema ametikohustuste täitmist. Tegelikkuses tundub valitsuse liikme ametikohustuste täitmise peatamine kriminaalmenetluse ajaks olevat eluvõõras. Pole mõistlik ja praktikas vist ka võimalik täita aeganõudva kriminaalmenetluse ajaks poliitilist vastutust kandva valitsuse liikme kohta § 94 lg 3 korras teise ministriga, kes täidab sel juhul kahe ministri ülesandeid. Võõrastav oleks sellises olukorras ka peaministri asendamine § 93 lg 2 korras.

 

4. 

Vabariigi Valitsuse liikme kaasamine ajutisele salajasele koostööle ning jälitustoimingutesse toimub samadel alustel kui Riigikogu liikmetega (vt § 76 komm).

 

5. 

Ka varasemad põhiseadused andsid valitsuse liikmele immuniteedi. 1920. a PS § 67 sätestas:

„Riigivanema ja ministrite kohtulikule vastutusele võtmine ametalaste süütegude eest võib sündida üksnes Riigikogu sellekohase otsuse põhjal. Asja arutamine allub Riigikohtule.” 1933. a PS § 67 sätestas:

„Riigivanemat, peaministrit ja ministreid võib võtta kohtulikule vastutusele üksnes Riigikogu sellekohase otsuse põhjal. Asja arutamine allub Riigikohtule. Vastutusele võtmise ja asja arutamise kord määratakse seadusega.” 1937. a PS § 58 lg 1 sätestas:

„Peaministri ja ministrite kohtulikule vastutusele võtmine võib toimuda ainult Riigikogu üldkoosoleku otsusel, mis tehtud Riigikogu seadusliku koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega. Vastutusele võtmist võib algatada Vabariigi President eriõigusel kui ka Riigivolikogu või Riiginõukogu seadusliku koosseisu enamus. Asja arutamine ja otsustamine allub Riigikohtule. Vastutusele võtmise ja asja arutamise lähema korra määrab seadus.” Vastutusele võtmisega lahkub peaminister või minister ametist (§ 58 lg 2).