Paragrahv 85.

Vabariigi Presidenti saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

 

1. 

PS § 85 sätestab Vabariigi Presidendi immuniteedi. PS § 104 lg 2 p 9 näeb ette, et Riigikogu võtab koosseisu häälteenamusega vastu Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seaduse. Sellenimeline seadus võeti vastu 18. oktoobril 1995 ja see kehtis kuni 1. juulini 2004, mil jõustus KrMS. Praegu reguleerib eriseadusena Vabariigi Presidendi immuniteeti lähemalt KrMS 14. peatükk. Kõrvalekalle § 104 lg 2 p-s 9 sätestatud seaduse pealkirjast ei saa aga iseenesest kaasa tuua seaduse põhiseadusvastasust. Tulenevalt PS § 104 lg 2 p-st 14 on ka KrMS võetud vastu Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Vabariigi Presidendi immuniteedi üle otsustamise protseduurilisi küsimusi sätestab RKKTS. Tähtsust omab ka VPTS, mis pole PS § 104 lg-s 2 nimetatud seadus. VPTS jäi KrMS kehtestamisel muutmata ning VPTS § 6 kõneleb endiselt kriminaalvastutusele võtmisest.

 

2. 

PS § 85 kõneleb nõusolekust kriminaalvastutusele võtmiseks. KrMS kõneleb nõusolekust koostada süüdistusakt.

 

3. 

Vabariigi Presidendi immuniteet on analoogiline Riigikogu liikme immuniteediga (vt § 76 komm). Erinevus seisneb selles, et nõusolek koostada süüdistusakt Vabariigi Presidendi suhtes peatab tema ametikohustuste täitmise. Nõusolek koostada süüdistusakt Riigikogu liikme suhtes ei peata tema ametikohustuste täitmist. Vabariigi Presidendi ametivolituste taastamist reguleerivad VPTS § 6 lg 2 ja § 7. Vabariigi Presidendi volituste taastumise aluseks on tema suhtes õigeksmõistev kohtuotsus või tema kriminaalasja lõpetamine. Kui Vabariigi Presidendi volituste peatumise aluseks olnud asjaolu on ära langenud, taastuvad volitused alates Vabariigi Presidendi otsusest asuda täitma oma ülesandeid.

 

4. 

Vabariigi Presidendi kaasamine ajutisele salajasele koostööle ning jälitustoimingutesse toimub samadel alustel Riigikogu liikmetega (vt § 76 komm p 8).

 

5. 

Vabariigi Presidendi kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogu esimehele, kes PS § 83 lg 1 alusel täidab ajutiselt vabariigi Presidendi ülesandeid (KrMS § 375 lg 4).

 

6. 

1937. a PS § 45 lg 1 sätestas: „Vabariigi Presidenti ei saa tema ametisoleku kestel kohtulikule vastutusele võtta muidu kui Riigikogu üldkoosoleku otsusel süütegude eest kõrgeima riigivõimu vastu ja riigiäraandmise eest. Kohtulikule vastutusele võtmine samade süütegude eest ning ka eraõiguse alal toimepandud ametialaste süütegude eest võib toimuda pärast ametist lahkumist samuti ainult Riigikogu üldkoosoleku otsusel. Vastutusele võtmist mõlemal juhul võib algatada ainult Riigikogu seadusliku koosseisu enamus. Vastutusele võtmine otsustatakse Riigikogu üldkoosolekul Riigikogu seadusliku koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega. Asja arutamine ja otsustamine allub Riigikohtule.”