Paragrahv 83.

Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele.

Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena.

Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.

Kui Vabariigi President ei saa oma ametikohustusi täita üle kolme kuu järjest või kui tema volitused on enne tähtaega lõppenud, valib Riigikogu neljateistkümne päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse paragrahvile 79.

 

1.1. 

Kommenteeritava paragrahvi lõige 1 täiendab §-s 82 toodud volituste lõppemise aluseid juhuga, kui Vabariigi President on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. Normitehniliselt ja loogiliselt tulnuks see anda § 82 loetelus. Põhjustena, mille tõttu president on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma, on VPTS-s mõistetud nii vaimsest kui ka füüsilisest tervisest tulenevaid põhjusi. Oluline on, et see võimetus oleks kestev, st püsiv ja pöördumatu; selle määramiseks on vajalik Riigikohtu otsus õiguskantsleri poolt tehtud motiveeritud taotluse põhjal (PSJKS § 25, lg-d 3 ja 4). Nii VPTS kui ka PSJKS jätavad lahtiseks, millele tuginedes teeb oma põhjendatud taotluse õiguskantsler. Tõenäoliselt saab selleks olla meditsiinilise kolleegiumi (komisjoni) otsus, mis on tehtud eriaktis ettenähtud korras. PSJKS § 25 lg 4 kohaselt tuleb lisaks põhistatusele võimaluse korral lisada vastavad dokumendid ning § 28 lg 1 järgi on Riigikohtus võimalusel menetlusosaliseks ka isik, kelle kestvalt võimetuks tunnistamist taotletakse.

Riigikohtu üldkogu teeb otsuse viivitamata ja see jõustub väljakuulutamise päeval.

 

1.2. 

Põhiseaduse Assamblees vaeti Vabariigi Presidendi asendamise kaht varianti: kas peaministri või Riigikogu esimehe poolt. 1937. a põhiseaduse järgi oli asendajaks peaminister, kes ametisse astudes andis ka Vabariigi Presidendi pühaliku tõotuse.

 

1.3. 

Kommenteeritava lõigu kohaselt läheb Vabariigi Presidendi ülesannete ajutine täitmine Riigikogu esimehele juhul,

1) kui Riigikohus on tunnistanud Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma või

2) kui Vabariigi Presidendi volitused on teistel alustel lõppenud (PS § 81 p-d 1, 2 ja 3),

3) ja seaduses ettenähtud juhtudel, s.o puhkus, haigus või muu takistus ülesannete täitmisel. Nendel juhtudel teeb Vabariigi President motiveeritud kirjaliku avalduse Riigikogu esimehele, kellele lähevad volitused üle avalduse saamise momendist, st tuleb fikseerida kuupäev ja kellaaeg. Vabariigi Presidendi võimetuse korral ise avaldust esitada on see õiguskantsleri ülesanne.

Praktikas ei ole Vabariigi Presidendi ülesanded kordagi Riigikogu esimehele üle läinud. Sarnaselt paljude teiste riikide riigipeadega president puhkust ei kasuta, ehkki seadus talle selle võimaluse ette näeb.

 

2. 

Riigikogu esimehe volitused Riigikogu liikmena peatuvad Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks ja tema asemele tuleb Riigikokku asendusliige RKKTS määratud korras. Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks laienevad Riigikogu esimehele §-s 84 kehtestatud piirangud (vt § 84 komm).

 

3. 

Riigikogu esimehe pädevus Vabariigi Presidendi ülesannete täitmisel on kahel juhul seatud sõltuvusse Riigikohtu nõusolekust: erakorraliste valimiste väljakuulutamisel ja seaduste väljakuulutamisest keeldumisel. Mõlemal juhul võib menetlusest Riigikohtus arvamuse andmise õigusega osa võtta õiguskantsler (PSJKS § 28 lg 5).

 

3.1. 

Esimesel juhul esitab Riigikogu esimees Riigikohtu üldkogule põhjendatud taotluse nõusoleku saamiseks erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks PS §-de 89, 97, 107 või 119 alusel (PSJKS § 27 lg-d 1 ja 2). Leida juriidiline põhjendus, miks on Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks PS §-de 89, 107 ja 119 alusel vaja Riigikohtu nõusolekut, on siiani osutunud üle jõu käivaks. Riigikohus võib ja saab nende aluste puhul üksnes konstateerida juba aset leidnud fakti: näiteks et 1. märtsiks ei ole Riigikogu vastava aasta riigieelarvet vastu võtnud. Vaid juhul, kui aluseks on PS § 97 (umbusalduse avaldamine peaministrile või Vabariigi Valitsusele) saab Riigikohus hinnata motiive, miks Vabariigi Presidendi asendaja valis alternatiividest erakorralised valimised.

 

3.2. 

Seaduste väljakuulutamisest keeldumisel on olukord problemaatilisem. PSJKS § 27 lg 3 nõuab, et taotluses anda nõusolek seaduse väljakuulutamisest keeldumiseks tuleb põhjendada, miks seadus võib olla vastuolus PS-ga või milliseid olulisi ühiskondlikke väärtusi seadusega eiratakse. PS § 107 lg 2 suhtes on tegemist erinormiga, sest nimetatud säte ei konkretiseeri motiive, mille alusel seaduse väljakuulutamisest keeldutakse. Vastava praktika puudumisel võib esitada ühe seisukoha, mille kohaselt Riigikohus piirdub taotluses esitatud põhiseaduslike motiivide (materiaalõiguslikud või menetluslikud) esinemise või puudumise konstateerimisega, st tunnistab ilmse või ka oletusliku probleemi olemasolu. Seda tingib viivitamatu menetluse nõue, s.o kiirus, mis ei võimalda Riigikohtul sügavuti minna.

Kui Riigikohus leiab, et taotlus anda nõusolek seaduse välja kuulutamata jätmiseks on seaduse PS-ga vastuolu tõttu põhjendatud, annab ta Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes nõusoleku seaduse väljakuulutamisest keelduda. Seejärel on Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes õigus saata seadus tagasi Riigikokku, korrates oma otsuses neid asjaolusid, mida ta tõi taotluses Riigikohtule. Otsusega koos saadetakse ärakiri Riigikohtu nõusolekust, mis võimaldab kontrollida PS § 83 lg 3 nõuete täitmist. PSJKS § 31 lg 2 koostoimes § 15 lg-ga 2 ütleb, et kui Riigikohus kontrollib asja lahendamisel ka õigustloova akti vastavust PS-le, on tal õigus tunnistada jõustamata õigustloov akt PS-ga vastuolus olevaks. Käsitletaval juhul ilmselt eelöeldut kohaldada ei saa, sest Riigikohtu ülesanne on nõusoleku andmine või sellest keeldumine, selleks et Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes võiks saata seaduse Riigikokku veelkordseks aruteluks, st Riigikohus peaks jätma Riigikogule võimaluse vaidlustatud sätet (sätteid) arutada ning otsus langetada.

Kui aga Riigikohus keeldub andmast nõusolekut selleks, et Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes võiks keelduda seaduse väljakuulutamisest PS-ga vastuolu motiivil, kuulutab Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes seaduse viivitamata välja.

Kui Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi ülesannetes oma taotluses Riigikohtule motiveerib seaduse väljakuulutamisest keeldumist sellega, et seadus eirab olulisi ühiskondlikke väärtusi, siis võib rakendada sama skeemi, mis PS-ga vastuolu puhul: Riigikohus konstateerib vaidlustatava probleemi ilmset või oletuslikku olemasolu, sh võib Riigikohus võtta seisukoha selle kohta, kas taotluses toodu puhul on üldse tegemist oluliste ühiskondlike väärtustega. Tulenevalt PS § 107 lg-st 2 võib Riigikohus hinnata ka teisi motiive, mida taotluses on esitatud, sest PSJKS § 27 lg-s 3 toodud kaks alust kitsendavad riigipea asendaja võimalusi PS vastaselt.

 

4. 

PS § 107 lg 2 annab 14-päevase tähtaja, mille jooksul võib seaduse Riigikokku tagasi saata. VPTS § 12 lg 4 järgi peab Riigikohus otsuse nõusoleku andmise kohta tegema 14 päeva jooksul Riigikogu esimehe avalduse kättesaamisest. Seega on võimalus, et seadus jõuab Riigikokku tagasi kaks korda pikema aja pärast, kui PS ette näeb.

 

5. 

Tuleb nõustuda seisukohaga, et § 82 lg-s 3 toodud piirangud on küsitavad ja tekitavad probleeme nii Riigikohtu pädevuse kui ka PS § 107 lg 2 määratud tähtaja seisukohalt.

 

6.1. 

Kui Vabariigi Presidendi ajutine võimetus täita oma ülesandeid (PS § 83 lg 1) kestab üle kolme kuu või tema volitused enne tähtaega lõpevad PS § 82 p-de 1, 2 või 3 või § 83 lg 1 (kestev võimetus) alusel, tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi erakorralised valimised. Erakorraliste valimiste esimene voor Riigikogus peab toimuma hiljemalt 14. päeval pärast valimiste väljakuulutamist. Teisi erireegleid korraliste valimistega võrreldes ei ole (vt § 79 komm).

 

6.2. 

PS § 131 lg 1 on erinorm § 83 lg 4 suhtes, s.o viimast ei saa rakendada erakorralise või sõjaseisukorra ajal ning nende lõppemisel võib § 83 lg-s 4 sätestatud kolmekuuline tähtaeg pikeneda veel kuni kolme kuu võrra.

VPTS § 8 lg 2 teeb erandi ja lubab Vabariigi Presidendi kestva võimetuse korral oma ülesandeid täita korraldada erakorralisi valimisi ka PS § 131 lg-s 1 ettenähtud olukordades. PS taolist erandit ette ei näe. Praktikas oleks see erand samuti probleemne. Vt selle kohta ka § 131 komm 9.

Kui § 83 lg 4 tõlgendada nii, et Vabariigi Presidendi erakorraline valimine saab toimuda vaid Riigikogus (st nurjumise järel ei saa valimisi korraldada valijameeste kogus, aga selle tõlgendusvõimaluse välistab viide §-le 79), siis  oleks VPTS § 8 lg 2 põhimõtteliselt täidetav ja seda saaks laiendada ka § 82 p-dele 1, 2 ja 3 ning § 83 lg-le 1 (ajutine võimetus täita oma ülesandeid üle kolme kuu) tingimusel, et Riigikogu kokkutulemine (vastupidiselt §-s 109 sätestatule) on garanteeritud. Kui aga valimised lähevad valimiskokku, siis võib kujuneda probleemiks § 79 lg 5 nõuete täitmine (nt kui osa territooriumist ei ole faktiliselt Eesti riigi jurisdiktsiooni all), s.o valimiskogu legitiimsus.