Paragrahv 82.

Vabariigi Presidendi volitused lõpevad:

1) ametist tagasiastumisega;

2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;

3) tema surma korral;

4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.

 

1. 

Presidendi volitused lõpevad ametist tagasiastumisega.

Põhiseaduse ekspertiisi komisjoni materjalides (lk 258–259) on asutud seisukohale, et PS § 130 lg 1 järgi on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Vabariigi Presidendi ametist lahkumine siin toodud alusel võimatu. Ametist tagasiastumine eeldab vähemalt formaalselt vastava sooviavalduse esitamist Vabariigi Presidendi poolt. Ametist tagasiastumiseks esitab Vabariigi President Riigikogu esimehele motiveeritud kirjaliku avalduse. Samal või järgmisel nädalal teeb Vabariigi President Riigikogus suulise avalduse oma tagasiastumise kohta. Kui Vabariigi President ei ole ise võimeline seda tegema, teeb seda Riigikogu esimees. Vabariigi Presidendi volitused loetakse lõppenuks ametist tagasiastumise teatavaks tegemise momendist Riigikogu istungil (VPTS § 10). Ajaloos on presidendi tagasiastumine enamasti tingitud sise- või välispoliitilistest pingetest, mis just erakorralise või sõjaseisukorra ajal on eriti aktuaalsed (vt ka § 131 lg 1 komm).

 

2. 

Presidendi volitused lõpevad teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega.

Sellele alusele eelneb Vabariigi Presidendi volituste peatamine ja nende üleminek Riigikogu esimehele.

 

2.1. 

Süüdimõistva kohtuotsuse puhul lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ning kuulutatakse välja Vabariigi Presidendi valimised (vt § 85 komm).

 

2.2. 

On avaldatud seisukohta, et nii Vabariigi Presidendi kui ka teiste kõrgemate riigiametnike üle õigusemõistmine kolmeastmelise kohtusüsteemi kõigis kolmes astmes tekitab puhtpraktilise probleemi, sest ringkonnakohtu otsus jõustub selle tervikuna kuulutamisest. Süüdimõistva kohtuotsuse korral lõpevad sellest hetkest Vabariigi Presidendi volitused. Kui kassatsioonimenetluse korras ringkonnakohtu otsus tühistatakse, siis peaksid volitused taastuma, kuid selleks pole õiguslikku alust. Selle võiks seaduses sätestada, kuid enne kassatsiooni korras otsuseni jõudmist on suure tõenäolisusega valitud juba uus president.

Praktilisem oleks lahendus, et Vabariigi Presidendi ja teiste kõrgemate riigiametnike üle mõistaks kohut Riigikohus, nii nagu on enamikus riikides selleks kõrgema astme kohus või ainult taoliste süüasjade jaoks moodustatud kohus (vt § 64 lg 2 p 2 komm).

 

3. 

Presidendi volitused lõpevad tema surma korral.

Presidendi volitused lähevad üle Riigikogu esimehele ja samal ajal kuulutatakse välja Vabariigi Presidendi valimised.

 

4. 

Kõigi kolme eelnimetatud volituste lõppemise aluse puhul tuleks välja kuulutada Vabariigi Presidendi erakorralised valimised ning § 131 lg 1 tingimuste olemasolul peaksid Riigikogu esimehe volitused Vabariigi Presidendi asendajana kestma kuni erakorralise ja sõjaseisukorra lõpuni.

 

5. 

Presidendi volitused lõpevad uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.

 

5.1. 

Volitused lõpevad uue Vabariigi Presidendi poolt ametivande tekstile allakirjutamise momendist, mida kinnitab tekstile lisatav allakirjutamise kuupäev ja kellaaeg minutilise täpsusega.

 

5.2. 

Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega, aga eriti seaduse 26. jaanuari 2006 muutmise seadusega määratakse tsiviliseeritud riikide kombe kohaselt peale presidendi riigipea abikaasa või tema lese, pereliikmete, aga ka ametist PS § 82 p-de 1, 4 alusel lahkunud presidendi hüved. Enamikus riikides säilib mitte seaduse, vaid riigiõigusliku tava kohaselt õigus ametinimele kui tiitlile – [Vabariigi] President. Vabariigi Presidendi abikaasa hüved presidendi ametivolituste ajal võimaldavad tal täita neid esindusülesandeid, mis traditsiooniliselt langevad riigipea abikaasale. Presidendi lesele pensioni jm hüvesid ning töövõimetutele pereliikmetele pensioni tagavad kõnesoleva seaduse 26. jaanuari 2006. a muudatuse § 81 lg 3, § 10 lg-d 1–10.

 

6. 

Vabariigi Presidendi volituste lõppemise alused on PS-s ammendavalt esitatud, seadusega ei ole neid võimalik täiendada. Vastavat PS muudatust on aga kaalutud. Riigikogu X koosseisu menetluses oli Vabariigi Presidendi otsevalimise sisseseadmisele suunatud eelnõu (91 SE), mille menetlemise käigus kavandati luua Vabariigi Presidendi tagandamise võimalus. Kavas oli täiendada PS paragrahviga järgmises sõnastuses: „§ 821. Kui Vabariigi President on raskelt rikkunud põhiseadust või ametivannet, võib Riigikogu koosseisu häälteenamusega algatada Vabariigi Presidendi ametist tagandamise. Vabariigi Presidendi ametist tagandamise otsuse vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus.” Ametist tagandatud presidendil ei olnud eelnõu kohaselt lubatud uuesti presidendi ametisse kandideerida. Seesugust muudatust vaeti seoses Leedu Vabariigis aset leidnud sündmustega (president R. Paksas tagandati ja tagandatud presidendile kehtestati uuesti kandideerimise keeld) maandamaks otsevalimisega tekkivaid riske. Kõnealune eelnõu langes Riigikogu X koosseisu volituste lõppemisel menetlusest välja.