Paragrahv 76.

Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

 

1.1. 

PS § 76 sätestab Riigikogu liikme immuniteedi (saadikupuutumatuse). Traditsiooniliselt kaitseb immuniteet parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise ja tema kirjavahetussaladusse sekkumise eest. Eri riikides on deputaadi immuniteet sätestatud mõneti erinevalt.

1.2.   Kuna PS § 61 lg 1 järgi algavad Riigikogu liikme volitused valimistulemuste väljakuulutamise päevast, siis samast päevast laieneb Riigikokku valitud isikule ka Riigikogu liikme immuniteet. PS § 61 lg-s 2 sätestatud ametivande andmisest sõltub Riigikogu liikme võimalus asuda oma kohustuste täitmisele, mitte aga immuniteedi tekkemoment. Seevastu Riigikogu asendusliikme immuniteedi tekkemoment saab olla seostatud hetkega, mil ta omandab Riigikogu liikme staatuse. Selliseks hetkeks on asendusliikmena Riigikogu liikme ametivande andmise hetk.

 

1.3. 

Erinevalt Riigikogu liikme indemniteedist (vt § 62 komm 16) annab § 76 Riigikogu liikmele immuniteedi vaid ajaks, mil isik on Riigikogu liige. Mõeldav oleks ja PS-ga vastuolus poleks lahendus, et Riigikogu liikme immuniteet kestab ka teatava perioodi kestel pärast Riigikogu liikme volituste lõppemist.

 

2. 

Riigikogu liikme immuniteeti reguleerib lähemalt KrMS 14. peatükk, mis 1. juulil 2004 asendas 18. oktoobril 1995 vastu võetud Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seaduse. KrMS-ga sätestatud Riigikogu liikme immuniteet laieneb ka asendusliikmele, kes täidab Riigikogu liikme kohustusi. KrMS-ga sätestatud Riigikogu liikme immuniteet ei laiene aga Riigikogu liikmetele, kelle volitused on peatunud seoses nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, ning Riigikogu esimehele, kelle volitused on peatunud seoses Vabariigi Presidendi volituste ajutise üleminekuga temale (§ 83 lg 2). Sellistel juhtudel kohaldatakse KrMS 14. peatükis vastavalt Vabariigi Valitsuse liikme või Vabariigi Presidendi kohta sätestatut.

 

3. 

PS § 76 teine lause täpsustab esimest ja kõneleb nõusolekust võtta Riigikogu liige kriminaalvastutusele. Paragrahv 76 kasutab PS väljatöötamise ja vastuvõtmise ajal kehtinud seaduste terminoloogiat. Kriminaalvastutusele võtmisest kõneles PS vastu võtmise ajal kehtinud kriminaalprotsessi koodeks. Süüdistatavana kriminaalvastutusele võtmise all peeti siis silmas süüdistuse esitamist. KrMS kõneleb nõusolekust koostada süüdistusakt.

 

4. 

PS § 76 sõnastusest tuleb järeldada, et Riigikogu liikme immuniteet laieneb nii tegudele, mis pandi toime enne Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamist, kui ka tegudele, mis pandi toime Riigikogu liikmeks oleku ajal. Immuniteet ei seondu üksnes Riigikogu liikme ametitegevuse käigus toime pandud tegudega, vaid laieneb ka tegudele, mis ei ole seotud tema ametitegevusega. Sellest põhimõttest lähtub ka KrMS. Mõeldav oleks ka regulatsioon, mis seostaks Riigikogu liikme immuniteedi üksnes tema ametitegevusega või tegudega, mis on toime pandud pärast Riigikogu valimistulemuste välja kuulutamist. See eeldaks aga PS muutmist, mis omakorda eeldab muudatusega kaasnevate tagajärgede ja muudatuse Eesti oludesse sobivuse hindamist.

 

5.1. 

PS § 76 tõlgendamisel on oluline kindlaks määrata PS-st tulenev Riigikogu liikme immuniteedi sisuline maht ja immuniteedi tagamise vahendid.

 

5.2.1. 

Ilma kõhklusteta tuleb olla seisukohal, et PS § 76 rikkumata pole võimalik ilma õiguskantsleri nõusolekuta esitada Riigikogu liikmele süüdistusakti. PS § 76 teine lause rohkemat ei nõua. Siiski ei saa olla seisukohal, et Riigikogu liikme immuniteedi maht on määratletud ainult PS § 76 teise lausega. PS § 76 mõte seisneb selles, et kriminaalmenetlusega ei sekkutaks meelevaldselt Riigikogu liikme mandaadist tulenevate õiguste teostamisse. Riigikogu liikme mandaati riivaks väga intensiivselt, kui tema immuniteet ei laieneks Riigikogu liikme kahtlustatavana kinnipidamisele, tema suhtes tõkendi kohaldamisele, läbiotsimise, vara arestimise, ja isiku läbivaatuse toimetamisele ning tema suhtes jälitustoimingute teostamisele. Immuniteediga läbiotsimise vastu peaks olema kaitstud ka Riigikogu liikme töötamise koht ja muu valdus. On ka menetlustoiminguid (nt ülekuulamine), mille tegemisega Riigikogu liikme mandaati väga intensiivselt ei sekkuta ning millele Riigikogu liikme immuniteet ei pea ilmtingimata laienema.

 

5.2.2. 

Seadustega on Riigikogu liikme immuniteeti laiendatud ka mitmetele süüdistusakti koostamisele ajaliselt eelnevatele menetlustoimingutele. Seejuures on regulatsioon erineval ajal olnud mitmes küsimuses põhimõtteliselt erinev.

 

5.2.3. 

Kuni 31. augustini 2011 kehtinud korra järgi võis Riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada ning kohaldada tema suhtes tõkendit, toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust üksnes pärast seda, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks on õiguskantsleri ettepanekul saadud Riigikogult nõusolek. Erandina nägi KrMS § 377 lg 3 ette, et kui Riigikogu liige tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt, võib teda ilma Riigikogu nõusolekuta kahtlustatavana kinni pidada ning sellega seoses toimetada tema suhtes läbiotsimist, vaatlust ja läbivaatust.

 

5.2.4. 

Alates 1. septembrist 2011 näeb KrMS § 377 lg 1 ette, et Riigikogu liikme võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel õiguskantsleri nõusolek. Õiguskantsleri nõusolekuta võib Riigikogu liikme  kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust, kui ta tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt.

 

5.2.5. 

Seega näeb 1. septembrist 2011 kehtiv seadus varasemast erinevalt ette võimaluse Riigikogu liikme kuriteos kahtlustatavana kinnipidamiseks, tema suhtes tõkendi kohaldamiseks, tema vara arestimiseks, tema läbivaatuseks ilma Riigikogu nõusolekuta (jättes kõrvale esimese astme kuriteo toimepanemiselt tabamise olukorra). Riigikogu liikme suhtes läbiotsimise toimetamiseks ei ole alates 1. septembrist 2011 vaja ei Riigikogu ega õiguskantsleri nõusolekut. Äärmiselt küsitav on sellise regulatsiooni põhiseaduspärasus, mis ei laienda Riigikogu liikme immuniteeti tema läbiotsimisele.

 

5.2.6. 

Õiguskantsler tegi 21. märtsil 2012 Riigikogule ettepaneku viia KrMS 1. septembrist 2011 kehtiva redaktsiooni § 377 lg-d 1, 3, 5 ja 6 PS-ga kooskõlla. Õiguskantsler leidis, et need sätted on vastuolus PS §-dega 76 ja 139 nende koostoimes osas, mis annavad Riigikogu asemel õiguskantslerile pädevuse anda nõusolek või keelduda nõusolekust Riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetluses menetlustoimingute tegemiseks, samuti osas, mis ei näe ette Riigikogu eelnevat nõusolekut Riigikogu liikme suhtes (juures) läbiotsimise toimetamiseks. Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut 5. aprillil 2012 ja asus menetlema asjakohast seaduseelnõu (215 SE).

 

5.3. 

PS § 76 on sõnastusest nähtuvalt mõistetav selliselt, et Riigikogu liikme suhtes tehtavate menetlustoimingute tegemiseks ei ole ilmtingimata nõutav õiguskantsleri ettepanekule tuginev Riigikogu otsus. Sellise pädevuse panek õiguskantslerile ja Riigikogule ei ole samas  keelatud. Kuid PS-ga ei oleks vastuolus ka teistsugused regulatsioonid, mis arvestavad ühelt poolt Riigikogu liikme mandaadi kaitsmise vajadust ja teiselt poolt kriminaalmenetluse huve. Kriminaalmenetluse huvides võib olla nii menetlustoimingu kiirus kui ka üllatuslikkus menetlusosalise jaoks. Riigikogu liikme mandaat ja kriminaalmenetluse huvid võivad tasakaalustatult kaitstud olla ka siis, kui menetlustoiminguteks annaks nõusoleku näiteks õiguskantsler, Riigikogu juhatus või Riigikogu erikomisjon. Ka ei pea Riigikogu juhatusele või erikomisjonile ettepaneku tegemise pädevus kuuluma ilmtingimata õiguskantslerile. Mõeldav on anda ettepaneku tegemine riigi peaprokurörile ja panna viimasele sellega vastutus ettepaneku sisulise põhjendatuse eest.

 

6.1. 

1. septembrist 2011 Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks kehtiv regulatsioon on põhijoontes alljärgnev. See regulatsioon ei oma varasemaga võrreldes kardinaalseid erinevusi.

 

6.2. 

Riigikogu liikme kohta saab süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri kirjalikul ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Õiguskantsler teeb Riigikogule nimetatud ettepaneku peaprokuröri taotluse alusel. Õiguskantsler ei tohi teha ettepanekut, kui süüdistuse esitamine oleks poliitiliselt motiveeritud või muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatu. Muul põhjusel ilmselgelt põhjendamatuks tuleks ettepanekut pidada siis, kui eelnevas menetluses on tehtud ilmselgeid vigu, samuti siis, kui tegu on kvalifitseeritud ilmselgelt ebaõigesti. Õiguskantsler ei või ettepanekus väljuda kahtlustuse sisust. Riigikogu menetleb õiguskantsleri ettepanekut RKKTS kohaselt, kuulates ära õiguskantsleri ettekande, mis peab sisaldama eelnimetatud ettepanekut ja selle lisades esitatut. Riigikogu liikmete küsimused ja õiguskantsleri vastused peavad jääma Riigikogule esitatud materjalide piiridesse. Riigikogu liikmele, kelle kohta õiguskantsler on ettepaneku teinud, küsimusi esitada ei saa, ka ei võta ta sõna ega hääleta. Kui õiguskantsleri ettepanek on tehtud Riigikogu esimehe või aseesimehe kohta, siis ei või Riigikogu esimees või aseesimees Riigikogu seda istungit juhatada.

 

6.3. 

Enne ettepaneku tegemist tutvub õiguskantsler vajaduse korral kriminaaltoimiku materjalidega, kuid ei kontrolli ega hinda kogutud tõendeid. Ta ei saa võtta seisukohta süü olemasolu või puudumise kohta. Õiguskantsler esitab ettepaneku Riigikogule või tagastab taotluse peaprokurörile ühe kuu jooksul taotluse saamisest. Taotluse tagastamist tuleb põhjendada. Kui taotluse tagastamiseks pole alust, siis esitab õiguskantsler ettepaneku Riigikogule. Kuna õiguskantsler teeb ettepaneku peaprokuröri taotluse alusel, siis ei saa ta ettepanekus väljuda kahtlustuse sisust.

 

6.4. 

Riigikogu nõusolek vormistatakse Riigikogu otsusena. Otsus jõustub vastuvõtmisega ja saadetakse viivitamata õiguskantslerile, peaprokurörile ja isikule, kelle kohta otsus on tehtud.

 

6.5. 

Riigikogu otsus anda nõusolek Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks ei peata Riigikogu liikme volitusi. Ta täidab oma ülesandeid üldistel alustel süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine toob kaasa Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise (PS § 64 lg 2 p 2).

 

6.6. 

Pärast Riigikogu nõusoleku andmist menetletakse kriminaalasja KrMS-ga ette nähtud üldkorras.

 

6.7. 

Kui Riigikogu liikme kohta tuleb koostada süüdistusakt mõnes teises kuriteos, s.o muus kui õiguskantsleri ettepanekus märgitud kuriteos, siis on vaja Riigikogu uut nõusolekut.

 

7. 

VTMS ei sätesta selget keeldu kinni pidada Riigikogu liiget väärteomenetluses, samuti keeldu kohaldada väärteomenetluses ilma Riigikogu nõusolekuta tema suhtes aresti. Kuna KrMS lubab Riigikogu liikme ilma Riigikogu nõusolekuta kahtlustatavana kinni pidada vaid tema tabamisel esimese astme kuriteo toimepanemiselt, siis oleks Riigikogu liikme kinnipidamine väärteomenetluses KrMS regulatsiooni silmas pidades põhiseadusvastane ebaproportsionaalsuse tõttu. KrMS regulatsiooni silmas pidades oleks ebaproportsionaalsuse tõttu põhiseadusvastane ka Riigikogu liikme suhtes väärteomenetluses aresti kohaldamine. Väärteomenetluses saab aga Riigikogu liikme suhtes teha menetlustoiminguid, mida VTMS ei loe vabaduse võtmiseks, vaid vabaduse piiramiseks, näiteks toimetada isik väärteo menetleja asukohta väärteoprotokolli koostamiseks.

 

8. 

Jälitustegevuse seadus (RT I 1994, 16, 290 … RT I, 31.01.2012, 5) ega ükski teine seadus ei sätesta erikorda Riigikogu liikme suhtes jälitustoimingute teostamiseks. Ainus erinevus Riigikogu liikme ja nn tavakodaniku vahel seisneb selles, et JTS § 14 lg 6 ja KrMS § 112 lg 5 kehtestavad erikorra selleks, et kaasata Riigikogu liige ajutisele salajasele koostööle üksikute jälitustoimingute teostamiseks. Põhiseadusega on küsitavas kooskõlas see, et Riigikogu liikme immuniteet ei hõlma tema suhtes teostatavaid jälitustoiminguid, millega on võimalik tema mandaadi teostamise võimalustesse sekkuda isegi intensiivsemalt kui näiteks kahtlustatavana kinnipidamise või tõkendi kohaldamisega. JTS kaotab 1. jaanuarist 2013. a kehtivuse ja jälitustegevuse sätted viiakse üle KrMS-i. KrMS § 1261 lg 6 kohaselt võib Riigikogu liikme jälitustoimingusse kaasata üksnes juhul, kui ta on samas kriminaalasjas menetlusosaline või tunnistaja või kui kuritegu on suunatud tema või ta lähedase vastu.

 

9.1. 

1920. a PS § 49 lg 1 sätestas: „Ilma Riigikogu nõusolekuta ei või tema liiget vangistada, välja arvatud juhtumised, mil ta on tabatud kuriteolt. Niisugusel juhtumisel antakse vangistusest teada ühes selle põhjustega mitte hiljemini kui 48 tunni kestes Riigikogu Juhatusele, kes paneb selle ette Riigikogule otsustamiseks järgmisel koosolekul.” Lõige 2 andis Riigikogule õiguse oma liikmele määratud vangistuse või muu kitsenduse edasi lükata kuni Riigikogu istungjärgu vaheajani või volituste lõpuni.

 

9.2. 

1937. a PS § 79 lg 1 sätestas: „Ilma Riigivolikogu nõusolekuta ei või tema liiget vangistada, välja arvatud juhud, kui ta on tabatud süüteolt. Vangistamisest ja selle põhjustest teatatakse mitte hiljemini kui neljakümne kaheksa tunni kestel Riigivolikogu juhatusele, kes esitab selle Riigivolikogule otsustamiseks järgmisel koosolekul.” Lõige 2 andis Riigivolikogule õiguse oma liikmeile määratud vangistust või muid kitsendusi edasi lükata kuni Riigivolikogu istungjärgu vaheajani või volituste lõpuni. Paragrahv 89 nägi ette, et § 79 kohaldatakse vastavalt ka Riiginõukogule ja tema liikmeile.