Paragrahv 73.

Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.

 

1.1. 

PS § 73 kehtestab Riigikogu aktide vastu võtmiseks vajaliku häälteenamuse üldreegli ja lubab erandeid teha PS-ga. Seevastu RKKTS § 78 sätestab: „Riigikogu teeb otsustusi poolthäälteenamusega, kui Eesti Vabariigi põhiseaduses või käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.” RKKTS § 78 kooskõla PS §-ga 73 on küsitav osas, milles RKKTS § 78 võimaldab teha erandeid PS §-st 73.

 

1.2. 

Riigikogu aktid (seadused, otsused, avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised) võetakse üldjuhul vastu poolthäälte enamusega. Poolthäälte enamus tähendab, et poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu (PSRS § 3).

 

1.3. 

Poolthäälte enamuse nõude kehtestamise eesmärk on panna Riigikogu liikmed huvituma Riigikogu täiskogu istungitel osalemisest. Nimelt on koalitsiooni deputaatide istungilt puudumisel võimalus, et opositsioon kasutab hääletamisel ära oma ajutist ülekaalu. Üksnes poolthäälte enamuse nõudmine tagab ka Riigikogu töövõime olukorras, kus märgatav osa selle liikmetest ei viibi istungisaalis.

 

2. 

Poolthäälte enamuse nõudest teeb põhiseadus järgmised erandid.

 

2.1. 

Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega valitakse Vabariigi Presidenti (§ 79 lg 4). PS-s tähendab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus, et poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust (PSRS § 3).

 

2.2. 

Riigikogu kahekolmandikulise häälteenamusega kuulutatakse Riigikogu istung kinniseks (§ 72 lg 1). PS-s tähendab kahekolmandikuline häälteenamus, et poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu (PSRS § 3).

 

2.3. 

Riigikogu koosseisu häälteenamusega (poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust – PSRS § 3; Riigikogu koosseisu häälteenamuseks on 51):

1) võetakse vastu PS § 104 lg-s 2 loetletud seadused;

2) ratifitseeritakse Eesti riigipiire muutvad välislepingud (§ 122 lg 2);

3) avaldatakse umbusaldust valitsusele, peaministrile või ministrile (§ 97 lg 1);

4) antakse nõusolek Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme jt isikute kriminaalvastutusele võtmiseks, kelle kriminaalvastutusele võtmiseks on vaja Riigikogu nõusolekut (§-d 76 ja 85, § 101 lg 1, §-d 138 ja 145 ning § 153 lg 2);

5) kuulutatakse välja erakorraline seisukord (§ 129 lg 1).

 

2.4. 

Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks ja Riigikogus PS muutmiseks on vajalik PS XV peatükiga („Põhiseaduse muutmine”) nõutav häälteenamus (§-d 164, 165 ja 166).

 

3. 

Akti vastuvõtmine ettenähtust väiksema häälteenamusega on selle kehtetuks tunnistamise aluseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses. Sellele järeldusele viitavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused (RKPJKo 05.02.1998, 3-4-1-1-98 ja RKPJKo 04.11.1998, 3-4-1-7-98).

 

4. 

Hea parlamentaarse tava järgi ei kasuta opositsioon hääletamisel ära oma juhuslikku ülekaalu, mis on tekkinud näiteks valitseva koalitsiooni mõne saadiku haigusest või välislähetusest. Opositsioon vähendab sel juhul oma hääletamisest osa võtvate deputaatide arvu proportsionaalselt koalitsiooni puuduvate deputaatide arvuga. Eestis seda tava ei järgita.