Paragrahv 68.

Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul.

 

1.1. 

Istungjärgud kujutavad endast Riigikogu töösessioone. PS §-d 67 ja 68 eristavad Riigikogu korralisi ja erakorralisi istungjärke. Korralisi istungjärke on Riigikogu koosseisul aastas kaks. Esimene toimub jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda neljapäevani ja teine septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäevani. Erandina algab Riigikogu uue koosseisu korraline istungjärk teistsugusel ajal (vt § 66). Korraliste istungjärkude nummerdamist alustatakse Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumisest (RKKTS § 45 lg 2).

 

1.2. 

Riigikogu korraliste istungjärkude vahelisele ajale langeb Riigikogu istungite jõuluvaheaeg (detsembrikuu kolmandast neljapäevast jaanuari teise esmaspäevani) ja Riigikogu istungite suvevaheaeg (juunikuu kolmandast neljapäevast septembri teise esmaspäevani), mil Riigikogu istungeid ei toimu. Riigikogu istungite toimumata jäämine ei tähenda, et tööd Riigikogus (juhatuses, komisjonides ja fraktsioonides) ei toimu.

 

2. 

Korraliseks istungjärguks tuleb Riigikogu kokku ilma erilise kokkukutsumiseta §-s 67 nimetatud tähtpäeval. Erandiks on uue koosseisu esimene istungjärk. Selle esimeseks istungiks kutsub § 66 järgi Riigikogu kokku Vabariigi President.

 

3.1. 

Erakorralised istungjärgud saavad toimuda korraliste istungjärkude vahelisel ajal, s.o Riigikogu istungite jõuluvaheajal ja Riigikogu istungite suvevaheajal. Tavaliselt koosneb erakorraline istungjärk ühest istungist.

 

3.2. 

Erakorraliseks istungjärguks kutsub Riigikogu kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu liikmete ettepanekul. Seni pole Riigikogu esimees jätnud vastavasisulise ettepaneku saamisel kokku kutsumata Riigikogu erakorralist istungjärku, välja arvatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni 31. augustil 2009 esitatud ettepaneku puhul selle ettepanekuga koos esitatud Riigikogu otsuse eelnõu „Riigikogu erakorraliste valimiste korraldamise kohta rahvahääletuse korraldamine” arutamiseks. Kuna Riigikogu juhatus tagastas eelnõu esitajale menetlusse võtmata (vt selle juhtumi kohta RPJKo 30.10.2009, 3-4-1-20-09), ei kutsunud Riigikogu esimees kokku ka erakorralist istungjärku. PS §-s 68 tuleks Riigikogu esimehele tehtavat ettepanekut käsitada talle siduvana. PS eesmärgiga oleks vastuolus tõlgendus, et Riigikogu esimees saab ainuisikuliselt otsustada, et Vabariigi Valitsuse poolt kiireloomuliseks peetud küsimuse Riigikogus otsustamise järele pole vajadust. Nimetatud ettepaneku siduvusest on lähtunud RKKTS § 51 lg 1, sätestades: „Riigikogu erakorralise istungjärgu kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul nende poolt taotletud ajal ja päevakorraga.”

 

3.3. 

Nõue, et vähemalt 1/5 Riigikogu liikmetest saab algatada erakorralise istungjärgu kokkukutsumise, väldib erakorralise istungjärgu kokkukutsumise väga kergekäelist algatamist. Samas ei taga see nõue erakorralise istungjärgu toimumist olukorras, kus Riigikogu enamus pole erakorralisest istungjärgust huvitatud. Nimelt on § 70 järgi erakorraline istungjärk otsustusvõimeline vaid siis, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.

 

3.4. 

Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegemine ei pruugi olla seotud erakorraliste ja ootamatult ühiskonnas tekkinud asjaoludega. Vabariigi Valitsus on Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegemise õigust kasutanud selleks, et menetleda tema jaoks olulist eelnõu. Riigikogu koosseisu vähemus (opositsioon) on selliseid ettepanekuid teinud selleks, et tõmmata avalikkuse tähelepanu küsimusele, mille arutelust Riigikogu enamus on keeldunud, või eelnõule, mille vastuvõtmisest Riigikogu enamus on keeldunud.

 

3.5. 

Erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu (RKKTS § 51 lg 2). Riigikogu tuleb erakorraliseks istungjärguks kokku kutsuda intensiivsusega, mis tagab, et erakorralisest istungjärgust saavad teada kõik parajasti Eestis asuvad Riigikogu liikmed.

 

4.1. 

Korraliste istungjärkude puhul eristab RKKTS järgmisi mõisteid: „täiskogu töönädal”, „korraline istung”, „täiendav istung” ja „täiskogu töötsükkel”. Et erakorraline istungjärk koosneb harilikult ühest istungist, siis ei kasutata neid mõisteid erakorralise istungjärgu puhul.

 

4.2. 

Täiskogu töönädal on nädal, millal toimuvad Riigikogu korralised istungid. Kolm üksteisele järgnevat täiskogu töönädalat moodustavad Riigikogu täiskogu töötsükli. Töötsüklile järgnev (neljas) nädal on ette nähtud Riigikogu liikmete tööks valijatega, Riigikogu, fraktsiooni ja komisjoni antud ülesannete täitmiseks ning muude Riigikogu liikme kohustuste täitmiseks (RKKTS § 46) ja sel nädalal täiskogu korralisi istungeid ei toimu.

 

4.3. 

RKKTS kehtestab Riigikogu töö ajagraafiku. Ajagraafik määrab kindlaks selle, millisel päeval ja kellaajal toimub fraktsioonide ja komisjonide töö, millal toimuvad täiskogu korralised istungid, millal vastatakse Riigikogu liikmete arupärimistele ja millal on Riigikogu liikmete vaba mikrofon; ning aja, mis on ette nähtud tööks valijatega, Riigikogu, fraktsiooni ja komisjoni antud ülesannete täitmiseks või Riigikogu liikme muude kohustuste täitmiseks.

 

4.4. 

Täiendavad istungid võivad toimuda väljaspool RKKTS-ga sätestatud töö ajagraafikut. Täiendava istungi toimumise otsustab ning selle päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus. Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem (RKKTS § 49). Täiendavate istungite sätestamine võimaldas loobuda praktikast, mille järgi ajal, mil korralisi istungeid ei toimunud, kutsuti kokku erakorraline istungjärk.

 

4.5. 

Täiskogu töötab korralisel istungjärgul täiskogu töönädala päevakorra järgi. Päevakorra projekti koostab Riigikogu juhatus ja kinnitab täiskogu oma töönädala esimesel istungil. Päevakord määrab kindlaks küsimuste arutamise järjekorra (RKKTS §-d 53 ja 55). RKKTS § 56 loetleb ammendavalt küsimused, millega võib täiskogu töönädala või täiendava istungi päevakorda pärast selle kinnitamist täiendada. Tegemist on küsimustega, mis vajavad kiiret lahendamist (nt peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine, erakorralise seisukorra väljakuulutamine, nõusoleku andmine kriminaalvastutusele võtmiseks jt).