Paragrahv 64.

Riigikogu liikme volitused peatuvad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.

Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:

1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;

2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel;

3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras;

4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;

5) tema surma korral.

Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused.

Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.

 

1. 

PS § 64 reguleerib Riigikogu liikme volituste peatumist, taastumist ja ennetähtaegset lõppemist ning Riigikogu liikme asendamist. See säte pole ainus PS säte, mis reguleerib Riigikogu liikme volituste peatumist. Riigikogu esimehe volituste peatumist Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks reguleerib § 83 lg 2. Ka ei ole §-s 64 sätestatud Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise aluste loetelu ammendav. Täiendavad alused sätestab RKLSS (vt komm 6).

 

2. 

Riigikogu liikme volituste peatumist varasemad põhiseadused ei reguleerinud. Samuti ei tundnud need asendusliikme instituuti. Riigikogu liikme volituste lõppemise alusena sätestas 1920. a põhiseaduse § 40 juhud, mil Riigikogu liige kaotab oma valimisõiguse, on vangistatud Riigikogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes; neil juhtudel pidi tema asemele „sattuma valimisseaduse korras uus liige”. 1933. a põhiseaduse muudatustega muutus Riigikogu peatükk ning eelnevat sätet uues redaktsioonis ei esinenud. 1937. a põhiseaduse § 83 sätestas, et kui Riigivolikogu liige kaotab oma valimisõiguse, on vangistatud Riigivolikogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes, või keeldub andmast pühalikku tõotust või annab selle tingimisi, toimuvad vastavas valimisringkonnas uued valimised juhul, kui Riigivolikogu selle koosseisu volituste lõpuni on jäänud aega mitte vähem kui kolm kuud. Riiginõukogu liikme osas sätestas sama põhiseaduse § 91, et kui ta kaotab õiguse olla Riiginõukogu liige, on vangistatud Riiginõukogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes, või keeldub andmast pühalikku tõotust või annab selle tingimisi, siis valitakse või nimetatakse tema asemele sel juhul, kui Riiginõukogu selle koosseisu volituste lõpuni on jäänud aega mitte vähem kui kolm kuud, uus liige samas korras, nagu oli valitud või nimetatud lahkunud liige. Samade paragrahvide kohaselt pidi uus liige lahkunud liikme asemele astuma kuni vastavalt kas Riigivolikogu või Riiginõukogu selle koosseisu volituste lõppemiseni.

 

3.1. 

PS § 64 lg 1 on Eesti põhiseaduslikus praktikas esmakordne säte, mis välistab ühe isiku üheaegse kuulumise nii seadusandliku kui ka täitevvõimu koosseisu. Selle sättega on tagatud §-st 4 tulenev personaalne võimude lahusus. Põhiseaduse väljatöötamisel toonitati ka, et ministri ja parlamendiliikme töö tähtsus ei võimalda isikul samaaegselt neid kahte ametit pidada (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee lk 250, 333–334). Riikide praktika on mitmekesine; kohtab nii parlamendiliikme ja ministri ametite ühitamatust kui ühitatavust.

 

3.2. 

PS § 64 lg-st 1 tuleneb, et Riigikogu liikme volitused peatuvad, kui jõustub Vabariigi Presidendi otsus, millega Riigikogu liige nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikme ametisse. Seega ei ole Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetatud Riigikogu liikme volituste peatumine seotud ajaga, mil Vabariigi Valitsuse liige asub § 91 korras ametisse. Volituste peatumine on seostatud Vabariigi Presidendi otsusega. RKLSS (§ 5 lg 1) teeb siin täpsustuse ja sätestab, et Riigikogu liikme volitused peatuvad tema Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise päeval.

 

3.3. 

RKLSS § 5 lg 2 kohaselt ei peatu Riigikogu liikme volitused juhul, kui Riigikogu uude koosseisu valitud Riigikogu liige jätkab kuni uue Vabariigi Valitsuse ametisseastumiseni oma tegevust Riigikogu uue koosseisu kokkuastumise tõttu tagasi astuva Vabariigi Valitsuse koosseisus. Sätte eesmärk on võimaldada valitsuses olevatel uude koosseisu valitud Riigikogu liikmetel osaleda Riigikogu töös, juhatuse valimises või juhatusse valimises. Kuni 2007. a juulini kehtinud Riigikogu töökorra seadus reguleeris olukorda teisiti, nähes ette sellisele Riigikogu liikmele asendusliikme määramise. Kehtiv regulatsioon on otstarbekam ning pole põhiseadusega vastuolus. PS § 64 lg-s 1 peetakse silmas ühest ja samast Riigikogu koosseisust valitsusse minekut ja sealt Riigikokku naasmist. Vaevalt suudab personaalse võimude lahususe põhimõtet kuigi oluliselt kahjustada see, et tagasiastunud Vabariigi Valitsuse liige on mõnda aega (uue valitsuse ametisse astumiseni) nii Vabariigi Valitsuse kui ka uue Riigikogu koosseisus. Ka pole Riigikogu uue koosseisu töökoormus enne uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumist kuigi suur, sest eelmise koosseisu menetluses olnud eelnõud on menetlusest välja langenud (vt § 104 komm 13).

 

3.4. 

Lisaks võimaldab RKLSS § 6 Riigikogu juhatusel peatada Riigikogu liikme volitused tema sellekohase avalduse alusel, mida tal on õigus esitada alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajaduse ning ajutise töövõimetuse korral. Volitused peatatakse vähemalt kolmeks kuuks. Säte peaks tagama Riigikogu fraktsiooni ning komisjoni töö toimimise olukorras, kus Riigikogu liikmel ei ole näiteks raske haigestumise tõttu võimalik naasta tööle pikema aja vältel. Kuna selleks ajaks asub peatatud volitustega Riigikogu liikme asemele asendusliige, on tagatud Riigikogu ja tema organite töö. Tööst eemalviibimise avalduse esitanud Riigikogu liikmel on võimalik pikendada ajutist töövõimetust määramata ajaks, sest seadus ei näe ette maksimaalset aega, piiri seab aga § 64 lg 2 p 4 juhul, kui ajutine töövõimetus kasvab kestvaks võimetuseks oma ülesandeid täita. Seadus kohustab Riigikogu liiget esitama Riigikogu juhatusele peatamisavalduse asjaolusid kinnitavad dokumendid. Juhatus võib keelduda Riigikogu liikme volituste peatamisest ainult juhul, kui esitatud dokumendid ei kinnita peatamisavalduse asjaolusid.  

 

4.1. 

Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused on loetletud § 64 lg-s 2. Seadusega võib kehtestada täiendavad Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused, mida pole PS-s nimetatud. Riigikohtu üldkogu, leides, et PS mõttega pole vastuolus sellise olukorra reguleerimine Riigikogu töökorra seaduses, mida PS ei ole ette näinud, on täiendavate Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise aluste kehtestamist lisaks PS-s sätestatule pidanud võimalikuks (RKÜKo 06.02.2002, 3-5-0-1-02, p 5).

 

4.2. 

Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine on sekkumine tema passiivsesse valimisõigusesse. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme puhul on Riigikohtu halduskolleegium 27. juuni 2001. a otsuses väljendanud analoogilist seisukohta: „Riigikohus lähtub asja lahendamisel sellest, et volikogu liikme volituste lõpetamine volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise põhjendusega on sekkumine volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse, mis on sätestatud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 3” (vt RKHK 27.06.2001, 3-3-1-35-01). Siit nähtub, et passiivne valimisõigus ei lõpe mandaadi omandamisega. Selline järeldus annab võimaluse kaitsta mandaati ebaseadusliku lõpetamise eest pärast selle omandamist.

 

4.3. 

PSJKS järgi saab Riigikogu liige oma mandaadi äravõtmise vaidlustada Riigikohtus. PS § 64 lg 2 p-s 4 nimetatud juhul saab Riigikogu liige oma mandaati kaitsta Riigikohtu üldkogu istungil. Riigikohtu otsus on lõplik ja seda ei saa vaidlustada.

 

5. 

PS § 64 lg 2 järgi lõpevad Riigikogu liikme volitused enne tähtaega järgmistel juhtudel.

 

5.1. 

Riigikogu liikme volitused lõpevad tema astumisel mõnda teise riigiametisse (vt § 63 komm).

 

 

5.2. 

Riigikogu liikme volitused lõpevad teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel (kriminaalvastutusele võtmise kohta vt § 76 komm). Siin peetakse silmas kohtuotsust, millega isik on süüdi mõistetud kuriteos. Jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud Riigikogu liikme volitused tuleb ennetähtaegselt lõpetada ka siis, kui kohus on ta seaduse alusel vabastanud karistusest või karistuse kandmisest. Armuandmist Vabariigi Presidendi poolt PS § 78 p 19 alusel enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist PS ja KrMS ei välista. Vabariigi Presidendi 03.12.1997 käskkirjaga nr 26 kinnitatud „Armuandmispalvete läbivaatamise korra” p 2 kohaselt vaatab Vabariigi President armuandmispalveid läbi siiski pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist (vt ka § 78 komm 21). Riigikogu liikme volituste lõpetamata jätmine armuandmise korral poleks aga kooskõlas § 64 lg 2 p 2 eesmärgiga ehk oleks sellest möödahiilimine.

 

5.3. 

Riigikogu liikme volitused lõpevad tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras. Tagasiastumine on Riigikogu liikme omaalgatuslik lahkumine Riigikogust. Tagasiastumine toimub RKLSS kohaselt Riigikogu liikme sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Erandiks on olukord, kui Riigikogu liige ei teavita kümne päeva jooksul Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates Vabariigi Valimiskomisjoni, et ta soovib jätkata oma senises ametis ja Euroopa Parlamendi liikme mandaadist loobuda; sellisel juhul loetakse ta RKLSS § 9 lg 6 kohaselt tagasiastumise avalduse esitanuks. Kuigi RKLSS nõuab tagasiastumise avalduses tagasiastumise põhjuse märkimist, ei sõltu sellest põhjusest Riigikogu liikme õigus tagasi astuda, kuna tagasiastumise põhjendamise nõue ei tulene PS-st.

Tagasiastumisel lõpevad Riigikogu liikme volitused päeval, mil juhatus teeb otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks. Isik ei saa RKLSS kohaselt tagasi astuda ajal, mil tema kui Riigikogu liikme volitused on peatunud. Piirang rajaneb ilmselt Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2002. a istungil Riigikogu juhatuse esindaja väljendatud arusaamal, et tagasi saab astuda üksnes oma ametiülesandeid täitev Riigikogu liige (vt RKÜKo 06.02.2002, 3-5-0-1-02). Selle seisukoha järgi ei saaks peatunud volitustega Riigikogu liige volituste puudumise tõttu teha Riigikogu liikme toiminguid, sh esitada Riigikogu juhatusele tagasiastumise avaldust enne, kui tema volitused on taastatud. Selle vastu võiks jällegi väita, et tagasiastumise avalduse esitamisega käsutab peatunud volitustega Riigikogu liige oma õigust naasta peatumise aluse äralangemisel Riigikogusse. Isegi kui Riigikogu liikme poolt tema volituste peatumise ajal tagasiastumise avalduse esitamist pidada võimalikuks, pole selle õiguse piiramine lubamatu. Vabariigi Presidenti ajutiselt asendav Riigikogu esimees põhjustaks Riigikogust tagasiastumisega ebastabiilsust. Samuti kaitseb piirang Riigikogu liiget surve eest, mida võidaks temale volituste peatumise ajal avaldada tagasiastumise avalduse esitamiseks.

 

5.4. 

Riigikogu liikme volitused lõpevad, kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. PSJKS järgi taotleb Riigikohtult Riigikogu liikme tunnistamist kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma Riigikogu juhatus. Varasem regulatsioon (RKTS) sätestas, et kestva võimetuse juhtumid on Riigikogu liikme raske haigus, invaliidsus ja kohtu poolt teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistamine, mistõttu ta püsivalt ei saa täita oma ülesandeid. Kehtiv seadus jätab täpsustamata, millistel juhtudel saab Riigikogu liikme tunnistada kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, kuid kohustab sellekohast taotlust põhistama ja esitama võimaluse korral kestvat võimetust tõendavad dokumendid. Sellise regulatsiooni korral saab Riigikohus otsustamisel kaaluda ja peabki kaaluma, kas tunnistada Riigikogu liige kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid. Riigikohus peab kindlustama erapooletu kaitse mandaadi põhjendamatu lõpetamise eest. Otsuse teeb Riigikohtu üldkogu viivitamata pärast nõuetekohase taotluse saamist.

 

5.5. 

Tulenevalt vaba mandaadi põhimõttest (vt § 62 komm) ei mõjuta Riigikogu liikme volituste kehtivust tema erakonnast või fraktsioonist väljaastumine või väljaarvamine.

 

6. 

RKLSS-s sätestatud Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise täiendavad alused on: 1) tema mittevastavus Eesti Vabariigi põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele ja 2) tema keeldumine ametivande andmisest.

 

6.1.1. 

Riigikogu liikme kandidaat peab PS § 60 lg 2 kohaselt olema vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Juhul kui Riigikogu liige kaotab Riigikogu liikmeks oleku ajal Eesti kodakondsuse, lõpevad tema volitused. Kui Riigikogu liikmeks oleku ajal peaks ilmnema, et Riigikogu liige ei ole hääleõiguslik või ta ei olnud kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 21-aastaseks, pöördub PSJKS kohaselt Riigikogu juhatus volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks taotlusega Riigikohtusse. Otsuse tegemiseni kannab Riigikogu liige oma mandaati edasi.

 

 

6.1.2. 

RKVS kohaselt ei ole kandideerimisõigust isikul, kes on valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks. TSKMS § 526 lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Praktikas lähtutakse isiku hääleõiguse kindlakstegemisel kohtuotsustest, milles on eraldi märgitud isiku valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamine. Samuti ei või Riigikogu liikmeks kandideerida kaadrikaitseväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust (vt ka § 58 komm).

 

6.2.1. 

Riigikogu liikme volitused lõpevad, kui ta keeldub ametivande andmisest. PSJKS ja RKLSS järgi võib Riigikohtu üldkogu sellisel juhul Riigikogu juhatuse taotlusel Riigikogu liikme volitused enne tähtaega lõpetada. RKTS varasema (enne 2002. a kehtinud) redaktsiooni järgi sai vastava taotluse esitada ka Vabariigi Valimiskomisjon. Valimiskomisjoni taotlus oli vajalik Riigikogu uue koosseisu liikme või uue koosseisu asendusliikme puhul. Riigikogu juhatuse taotlus oli vajalik asendusliikme puhul, kui Riigikogu koosseis oli ametisse astunud. Praegune regulatsioon tekitab olukorra, kus enne Riigikogu juhatuse valimist ei tule asendusliikme ametivande andmisest keeldumise korral Riigikokku asendusliiget.

 

6.2.2. 

Praktikas on Riigikogu liikme volituste sellise lõpetamise võimalust kasutatud, kui Riigikogu asendusliige on esitanud Riigikogu juhatusele avalduse, et ta ei soovi asuda Riigikogu asendusliikmeks ega anda seetõttu ametivannet (vt RKÜKo 06.02.2002, 3-5-0-1-02). Selle otsuse p-s 6 leidis üldkogu: „Riigikogu töökorra seaduse kohaselt võib Riigikohus lõpetada Riigikogu liikme volitused. Taoline sõnastus osutab võimalusele kaaluda, kas Riigikogu liikmete, kes ei soovi tegelikult ametisse asuda, keeldumise põhjused on kaalukad. Hoolimata seaduse sõnastusest on Riigikohus seisukohal, et kohus pole õigustatud sundima kedagi täitma rahva esindaja ülesandeid, kuigi ta andis nõusoleku enda kandmiseks erakonna valimisnimekirja. Seepärast näeb Riigikohus oma ülesannet selles, et selgitada välja O. Israeli, A. Musta ja F. Unduski tegelik tahe ning anda neile ja erakonnale võimalus selgitada kohtule keeldumise motiive.” Selline seisukoht peab paika ka kehtiva regulatsiooni puhul.

 

 

6.2.3. 

Ametivande andmisest keeldunud Riigikogu liige ei saa asuda täitma oma ametikohustusi. Seega on ametivande andmisest keeldumine mahutatav § 64 lg 2 p-s 4 nimetatud kestva võimetuse alla täita oma ülesandeid. (Ametivande kohta vt § 61 komm 4.)

 

7. 

Riigikogu liikme volituste peatumisel Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise tõttu asendub tema Riigikogu liikme immuniteet (§ 76) Vabariigi Valitsuse liikme immuniteediga (§ 101). Kui Riigikogu esimehe volitused peatuvad § 83 lg 2 alusel Vabariigi Presidendi asendamise ajaks, siis selleks ajaks asendub tema Riigikogu liikme immuniteet Vabariigi Presidendi immuniteediga (§ 85). Riigikogu liikme volituste lõppemisel tema immuniteet lõpeb (immuniteedi asendumise ja kestuse kohta vt ka § 76 komm-d 1.2. ja 2). Riigikogu liikme volituste peatumisel ja lõppemisel säilib Riigikogu liikme indemniteet (§ 62) hääletamise ja poliitiliste avalduste suhtes, mida ta tegi Riigikogu liikmena (vt ka § 62 komm 16).

 

8.1. 

Esmakordselt Eesti praktikas sätestab § 64 lg 3 asendusliikme instituudi. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel asub tema asemele asendusliige. Eristatakse Riigikogu asendusliikmete registreerimist (RKVS § 75) ja konkreetse asendusliikme asumist Riigikogu liikmeks (RKLSS §-d 12 ja 13).

 

8.2. 

Asendusliikmed registreerib Vabariigi Valimiskomisjon oma otsusega pärast Riigikogu uue koosseisu valimisi. See otsus kujutab endast asendusliikmete nimekirja erakondade kaupa. Asendusliikmed registreeritakse erakondadele, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. RKVS § 75 lg 3 kohaselt registreeritakse valimisringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks kandidaadid erakondadele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna ringkonnanimekirjas eespool. Asendusliikmeks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% oma ringkonna lihtkvoodist. RKVS § 75 lg 4 kohaselt registreeritakse kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 5% oma ringkonna lihtkvoodist, erakonna üleriigilises nimekirjas määratud järjestuses ja seejärel ülejäänud sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult valimisringkonna lihtkvoodist arvutatud häälteprotsendi suuruse järgi. Kui kandidaatide häälteprotsendid on võrdsed, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna üleriigilises nimekirjas eespool.

 

8.3. 

Asendusliikmete asumisel Riigikogu liikmeks lähtutakse RKLSS §-s 12 määratud asendusliikmete järjekorrast. Valimisringkonnas valituks osutunud Riigikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud Riigikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna üleriigilises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui valimis­ringkonnas samal erakonnal rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate ei ole, siis on asendusliikmeks sama erakonna üleriigilises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui asendatav Riigikogu liige kandideeris väljaspool nimekirju või kui samas nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid ei ole, saab Riigikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud üleriigiliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on RKVS § 76 kohaselt registreerinud Vabariigi Valimiskomisjon. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei soovi anda ametivannet ja astuda Riigikogu liikme ametisse, siis lõpetatakse tema volitused Riigikohtu otsusega (vt komm 6.2). Sel juhul määratakse uus asendusliige.

 

8.4. 

Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Tema volitused Riigikogu liikmena algavad järgmisel päeval pärast Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikogu juhatuse otsuse tegemise päeva, kuid täies mahus tekivad asendusliikmel Riigikogu liikme õigused ja kohustused ametivande (§ 61) andmisest.

 

8.5. 

Riigikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volitused lõpevad. RKLSS § 12 lg 5 kohaselt lahkub Riigikogust see asendusliige, kes viimasena sama erakonna samas valimisringkonnas või üleriigilises nimekirjas kandideerinud ja asendusliikmeks registreeritud kandidaatide hulgast on asunud Riigikogu liiget asendama.

 

9. 

Nagu Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetatud Riigikogu liikme volituste peatumine, on ka sellise Riigikogu liikme volituste taastumine seostatud Vabariigi Presidendi otsusega, millega isik vabastatakse Vabariigi Valitsuse liikme kohustest. RKLSS (§ 7 lg 1) teeb siin täpsustuse ja sätestab, et Riigikogu liikme volitused taastuvad Riigikogu liikme Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise päevale järgnevast päevast. Riigikokku naasev Riigikogu liige asub täitma Riigikogu liikme kohustusi § 61 lg 2 korras ametivande andmisega (vt § 61 komm 4.3).