Paragrahv 61.

Riigikogu liikmete volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volitused.

Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

 

1.1. 

Analoogiline regulatsioon oli Riigivolikogu kui kollegiaalorgani ja Riigivolikogu liikme suhtes sätestatud 1937. a PS § 68 lg-s 3 („Riigivolikogu liikmete volitused algavad Riigivolikogu valimiste tagajärgede väljakuulutamise päevast ning samast päevast lõpevad Riigivolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused.”) ja §-s 69 („Riigivolikogu liige oma kohuste täitmisele asudes annab pühaliku tõotuse, milles väljendatakse, et ta jääb ustavaks Eesti Vabariigile ja ta põhiseaduslikule korrale. Pühaliku tõotuse andmise kord ja tõotuse tekst määratakse § 62 teises lõikes tähendatud seadusega. Kui Riigivolikogu liige keeldub pühaliku tõotuse andmisest või annab selle tingimisi, siis lõpevad tema volitused.”).

 

1.2. 

PS § 61 lg-d 1 ja 2 eristavad selgelt Riigikogu kui kollegiaalorgani volituste tekke ja lõppemise aega ning aega, mil Riigikogu liige saab hakata oma kohustusi täitma. Need asjaolud on ajaliselt teineteisest lahutatud. Paragrahvi 61 lg 1 seostab Riigikogu liikme volituste alguse ja Riigikogu eelmise koosseisu liikmete volituste lõppemise valimistulemuste väljakuulutamise päevaga. Paragrahvi 61 lg 2 järgi peab Riigikogu liige enne oma kohustuste täitmisele asumist andma ametivande.

 

2. 

Valimistulemuste väljakuulutamisele eelneb valitud Riigikogu liikmete registreerimine Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega. See otsus sisaldab valituks osutunud isikute nimekirja. RKVS § 74 järgi teeb Vabariigi Valimiskomisjon registreerimisotsuse pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Valimistulemused kuulutab välja Vabariigi Valimiskomisjon. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval (RKVS § 74 lg 3). RTS § 5 lg 7 järgi jõustub Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Riigikogu valimistulemuste kohta Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

 

3.1. 

Pole õnnestunud PS § 61 regulatsioon, mille järgi on ajaliselt lahutatud Riigikogu eelmise koosseisu volituste lõppemine ja aeg, mil uus koosseis saab asuda oma kohustuste täitmisele. Nimelt on riik sellise regulatsiooni korral valimistulemuste väljakuulutamisest kuni uue koosseisu ametivande andmiseni tegelikult ilma parlamendita: Riigikogu eelmise koosseisu volitused on lõppenud, uus koosseis pole aga veel vannet andnud. Samas saab erakorralist seisukorda § 129 lg 1 järgi välja kuulutada ainult Riigikogu. Ajavahemik, mil riik on faktiliselt ilma parlamendita, võib olla kuni kümme päeva, sest § 66 järgi peab Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimuma kümne päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamisest.

 

3.2. 

Põhiseaduse Assamblees põhjendati § 61 lg 1 sellega, et Riigikogu eelmine koosseis võib pärast talle ebameeldivate valimistulemuste väljakuulutamist vastu võtta uue koosseisu jaoks väga ebameeldivaid seadusi. Selline põhjendus pole veenev, sest seadus ei jõustu ju vastuvõtmisest. Uuel koosseisul on peaaegu alati võimalik seadus enne jõustumist kehtetuks tunnistada. Hea parlamentaarse tava kohaselt ei võta parlamendi vana koosseis pärast uue koosseisu valimisi ilma tungiva vajaduseta vastu põhimõttelisi otsuseid.

 

3.3. 

Otstarbekam oleks PS-s sätestada, et Riigikogu uue koosseisu volitused tekivad esimesele istungile kogunemisega ja samast ajast lõpevad Riigikogu eelmise koosseisu volitused. Uue koosseisu volituste teke ja eelmise volituste lõppemine oleks võimalik seostada ka ametivande andmisega uue koosseisu poolt.

 

4.1. 

PS § 61 lg 2 järgi annab Riigikogu liige enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. RKKTS § 3 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLSS) §-d 15 ja 16 sätestavad vande täpse teksti ja vande andmise korra. Seejuures on RKLSS-s vande andmise kord reguleeritud põhjalikumalt kui RKKTS-s.

 

4.2. 

Vande tekstiks on: „Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu … koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.”

 

4.3. 

Riigikogu uue koosseisu liikmed annavad ametivande esimesel istungil RKKTS-s ettenähtud korras. Riigikogu kohalolijaist vanim liige loeb Riigikogu istungisaali kõnepuldist ametivande ette ning kirjutab vandetekstile alla. Seejärel kirjutavad teised Riigikogu liikmed vandetekstile alla. Riigikogu liige, kes ei ole andnud ametivannet esimesel istungil, annab selle Riigikogu ees esimese istungi alguses, millest ta osa võtab. Seega annab ka Riigikogu asendusliige vande esimese istungi alguses, millest ta osa võtab. Kui Riigikogu liikme volitused sama Riigikogu koosseisu volituste ajal algavad teist või enamat korda ning ta on selle koosseisu volituste ajal ametivande andnud, annab ta RKLSS § 16 lg 3 kohaselt Riigikogu esimehele kirjaliku ametivande.

 

4.4. 

Ametivande andmise juures viibib RKKTS § 3 lg 2 kohaselt Riigikohtu esimees. Praktikas viibib Riigikohtu esimees vaid Riigikogu uue koosseisu liikmete ametivande andmise juures. Allkirjastatud ametivannete tekste hoitakse Riigikohtus.

 

4.5. 

Ametivanne on deklaratsioon, mis annab aluse asuda Riigikogu liikme kohustuste täitmisele ja fikseerib Riigikogu liikme kohustuste täitmisele asumise aja. Ametivande andmisest keeldumisel võib Riigikohus Riigikogu juhatuse taotlusel lõpetada ennetähtaegselt selle Riigikogu liikme volitused (RKLSS § 10). Vande andmisest keeldumise kohta vt ka § 64 komm 6.

 

4.6. 

Eesti õiguskord ei näe ette õiguslikke tagajärgi ametivande rikkumise puhuks. Õiguslikud tagajärjed on võimalikud, kui tegu on iseseisvalt kvalifitseeritav seaduses sätestatud õigusrikkumisena.

 

5. 

1920. a PS ja selles 1933. a tehtud muudatused Riigikogu liikme ametivannet ei sätestanud. Esmakordselt sätestas Riigikogu liikme ametivande andmise 1937. a PS, mille § 69 sätestas: „Riigivolikogu liige oma kohuste täitmisele asudes annab pühaliku tõotuse, milles väljendatakse, et ta jääb ustavaks Eesti Vabariigile ja ta põhiseaduslikule korrale. Pühaliku tõotuse andmise kord ja tõotuse tekst määratakse § 62 teises lõikes tähendatud seadusega. Kui Riigivolikogu liige keeldub pühaliku tõotuse andmisest või annab selle tingimisi, siis lõpevad tema volitused.” Paragrahvi 89 järgi kohaldati § 69 vastavalt ka Riiginõukogule ja tema liikmeile.