Paragrahv 55.

Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda.

 

1. 

Sellist sätet ei olnud varasemates Eesti põhiseadustes. See sõnastati esmakordselt J. Raidla töörühma esitatud PS eelnõus ja seejärel J. Adamsi juhitud töörühma eelnõus. Ka teiste riikide põhiseadustes esineb selline säte expressis verbis äärmiselt harva. Põhiseaduse Assamblee kaalus sätte väljajätmist PS-st põhjendusel, et selline kohustus on niigi selge. Kuid arvestades assamblee tegevuse ajal valitsenud olukorda, kus Eesti kodakondsuseta isikute toetus Eesti iseseisvusele oli vähene, piirduti siiski vaid sõna „austama” asendamisega sõnaga „järgima” ning seaduste järgmise sõnaselge kohustuse väljajätmisega (see sisaldub juba PS § 19 lõikes 2).

 

2. 

Säte kohustab kõiki Eestis viibivaid Eesti kodakondsuseta isikuid, sõltumata nende Eestis viibimise õiguslikust alusest ja selle olemasolust.

 

3. 

Vaieldav on kohustuse sisuline eristamine § 54 lg 1 esimeses lausepooles sisalduvast kohustusest olla ustav põhiseaduslikule korrale. Kui ustavus tähendab tavaliselt toetuse väljendamist ka aktiivselt, siis § 54 lg-s 1 on kodaniku kohustus tegutseda Eesti iseseisvuse kaitseks juba väljendatud ja põhiseaduslikule korrale ustavuse nõue muud peale selle järgimise ei tähenda.Karistusseadustiku §-s 2341 sätestatud tegu (Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine) loetakse kuriteoks vaid juhul, kui selle paneb toime Eesti kodanik.

 

4. 

Põhiseadusliku korra mõiste kohta ja erinevuse kohta § 19 lg-st 2 vt § 54 lg 1 komm.

 

5. 

Paragrahv 55 õigustab Eestis viibivate teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute põhiõiguste kitsendamist riigi julgeoleku huvides, sh neile elamisloa andmisest keeldumist süütegude toimepanemise korral ja väljasaatmist õigusliku aluseta Eestis viibimise korral. Seejuures tuleb arvesse võtta aga ka välismaalase põhiõigusi, mida seeläbi piiratakse. Nii ei ole mistahes õigusvastase teo toimepanemise korral õigustatud välismaalase Eestist väljasaatmine (vt nt Euroopa Kohtu otsus 11.07.2002, C-60/00: Carpenter vs Secretary of State for the Home Department; § 26 ja § 27 komm.). Piirangute seadmist ei õigusta aga § 55 üksinda, vaid koos teiste PS sätetega, eriti § 19 lõikega 2. KarS 15. peatüki esimeses jaos on sätestatud ka karistused nimetatud kohustuse rikkumise eest.