Paragrahv 39.

Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.

 

1. 

Intellektuaalne omand kaitseb inimese loometöö resultaate ning tehtud investeeringuid. Käesolev paragrahv annab põhiseadusliku kaitse autori ehk füüsilisest isikust looja loometöö tulemustele autoriõiguse, autoriõigusega kaasnevate õiguste ja tööstusomandi valdkonnas.

PS § 39 keelab autorile kuuluvate õiguste sundvõõrandamise (näiteks natsionaliseerimise, rekvireerimise) riigi poolt. Riik kehtestab normistiku, millega tagatakse rahvusvaheliselt tunnustatud intellektuaalse omandi liikide kaitse, loob vajalikud institutsioonid ning garanteerib selle normistiku täitmise tagamise ning autori subjektiivsete õiguste kaitse.

Intellektuaalsel omandil on spetsiifilised tunnused, mis eristavad teda teistest eraõiguse instituutidest: territoriaalne iseloom, tähtajaline kaitse ning spetsiifilised õigused (isiklikud ja varalised). Välismaiste õiguste omajate suhtes, keda kaitstakse EV rahvusvaheliste lepingute alusel, kohaldatakse rahvusliku kohtlemise printsiipi (national treatment).

PS § 39 on põhiseadusliku omandikaitse erinormiks, sest intellektuaalne omand on iseseisvad õigused, mis pole samastatavad omandiõigusega. See tähendab, et intellektuaalse omandi liigid, mis ei ole kaitstavad PS § 39 alusel, on kaitstavad PS § 32 alusel. Näiteks investeeringul põhinevate intellektuaalse omandi liikide, nagu näiteks AutÕS peatüki 81 alusel kaitstavate andmebaaside (sui generis andmebaaside), kaubamärkide ja mitmete teiste tööstusomandi objektide, fonogrammide ning televisiooni- ja raadioteenuse kaitse aluseks tuleb pidada PS § 32. Samuti kaitseb PS § 32 isikute õigusi, kellele intellektuaalne omand on loovutatud, juhul kui need õigused on väljaspool PS § 39 kaitse raame.

 

2. 

Eesti õiguskorras eksisteerib ulatuslik autori isiklike ja varaliste õiguste süsteem, mis põhineb rahvusvahelistele konventsioonidele ja EL õigusele.

 

2.1. 

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon loob autori isiklike ja varaliste õiguste raamistiku, kuid AutÕS läheb oluliselt kaugemale Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni miinimumõigustest.

Teose esitaja, fonogrammitootjate ja raadio- ning teleorganisatsioonide õiguste rahvusvaheliseks aluseks on Rooma 1961. a konventsioon. Esitaja isiklikud õigused on autoriga võrreldes oluliselt piiratumad.

 

2.2. 

Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (art 4ter) ja Euroopa patentide väljaandmise konventsioon (art 62) näevad ette põhimõtte, mille kohaselt on leiutajal õigus olla nimetatud patendis. Patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, mikrolülituse topoloogia kaitse seadus ja tööstusdisaini kaitse seadus sätestavad sarnaselt leiutise, mikrolülituse topoloogia ja tööstusdisaini autori õiguse nõuda oma nime autorina avalikustamist (PatS § 13, KasMS § 12, MTKS § 11, TDKS § 13).

 

3. 

Isiklikud õigused on seotud autoriga ja ei ole loovutatavad võõrandamise tähenduses. Isiklike õiguste lahutamatus loojast ei tähenda seda, et nende teostamine poleks teatud juhtudel võimalik kolmandate isikute (näiteks pärijate) poolt. Praktikas on sageli hädavajalik isiklike õiguste litsentseerimine teose normaalse tsiviilkäibe tagamiseks. Kehtivaks võib lugeda ka kokkuleppe seoses n-ö variautorsuse ja tööstusomandi objekti autorsusega. Seega on võimalik, et kolmandatele isikutele antakse lepinguga nõusolek isiklike õiguste teostamiseks.

 

4. 

Lähtuvalt rahvusvahelistest ja EL liikmesusest tulenevatest kohustustest on Eesti kehtestanud ulatusliku intellektuaalse omandi varaliste õiguste süsteemi. Neid õigusi nimetatakse ainuõigusteks (exclusive rights). Autorile ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt. AutÕS loetleb autorile ja kaasnevate õiguste omajale kuuluvad õigused.

Tööstusomandi omaja varaliste õiguste sisuks on üldjuhul õigus keelata tööstusomandiga kaitstud toote või toote osa, kaubamärgi vm tööstusomandi objekti ärilistel eesmärkidel kasutamine (PatS § 15, KasMS § 14, MTKS § 15, TDKS §16, KaMS § 14, GTS § 11).

 

5. 

Intellektuaalse omandi õigused on tähtajalised. Näiteks autoriõiguse üldine tähtaeg Euroopa Liidus on autori elu ja 70 aastat pärast autori surma. Pärast seadusega kehtestatud tähtaja lõppemist muutuvad teosed ja muud intellektuaalse omandi objektid üldkasutatavaks, seega õiguste omaja õigused lõpevad. Mõningad erandid on kehtestatud autorsuse kaitse osas (vt komm 7.1).

Valdava osa tööstusomandi objektide õiguskaitse on samuti seotud tähtajaga. Erandina võib nimetada kaubamärki, geograafilist tähist ja ärisaladust, mille kaitse ei ole otseselt ajaliselt piiratud.

 

6. 

Eesti riik ei ole intellektuaalse omandi varaliste õiguste piiramisel täiesti vaba. Mitmed rahvusvahelised lepingud, millega riik on liitunud, ja EL õigusaktid kehtestavad piirangute seadmisele konkreetsed tingimused. Näiteks AutÕS reprodutseerib Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklis 9(2) sisalduva 3-astmelise testi, mis kehtestab kriteeriumid, millele peab autori varaliste õiguste piirang vastama. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS-leping) sätestab sarnaselt nii autoriõiguse kui patendi puhul, et erandeid tehakse piiratud erijuhtudel, kui need ei ole vastuolus teose ja patendi normaalse (tavapärase) kasutamisega ega kahjusta liigselt (põhjendamatult) õiguste omaja legitiimseid huve (art-d 13 ja 30). Seega ei tohi piirang jätta intellektuaalse omandi õiguste omajat ilma võimalikust tulust.

 

7. 

PS loob riigi üldise kohustuse kaitsta igaühe õigusi (PS §-d 13 ja 14). PS § 39 lg-st 2 tuleneb autori isiklike ja varaliste õiguste kaitsele täiendav garantii, mis on aluseks vastavatele karistus- ja eraõiguslike normide kehtestamisele.

 

7.1. 

Autori isikuga seotud hüvede kaitse ei seondu reeglina üldiste kaitsetähtaegadega. Autoriõiguse seadus sätestab, et isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust) ja sellega seotud hüvesid kaitstakse tähtajatult (§ 44). Leiutise, mikrolülituse topoloogia ja tööstusdisaini autor või tema pärijad võivad aegumiseta esitada kohtusse hagi isiklike õiguste rikkumise korral (PatS § 51, KasMS § 48, MTKS § 59, TDKS § 83).

KarS § 219 näeb autorsuse rikkumise ehk võõra isiku teose või teose esituse, samuti võõra leiutise, tööstusdisainilahenduse või mikrolülituse topoloogia oma nimel üldsusele teatavaks tegemise eest ette rahalise karistuse või vangistuse. Autoril on õigus nõuda isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

 

7.2. 

Autori varaliste õiguste kaitsel on Eesti seadused juhindunud rahvusvahelistest kohustustest, eelkõige TRIPS-lepingust, arvutikuritegevusvastasest konventsioonist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest jms. Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisseveo tõkestamine toimub tolliseaduse ja ühenduse tolliseadustiku alusel.

TRIPS-lepingu üldiseks nõudeks on, et liikmesriigid peavad tagama võimaluse kasutada intellektuaalse omandi iga rikkumise tõkestamiseks tõhusaid kaitsemeetmeid (art 41).