Paragrahv 33.

Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe välja selgitamiseks kriminaalmenetluses.

 

1. 

Paragrahvi esimene lause ei ole sõnastatud igaühe õigusena, kuid seda tuleb siiski tõlgendada selle eesmärgist ja kodu puutumatuse olemusest ja kujunemisloost lähtudes igaühe õigusena. Sätte esimene lause sätestab õiguse kodu puutumatusele ning selle piiramise lubatavad tingimused on sätestatud paragrahvi teises lauses. Õigus kodu puutumatusele hõlmab üldlevinud käsitluse järgi mitte ainult kodu kui inimese peamist eluruumi, vaid, nagu teise lause sõnastusest nähtub, laiemalt füüsilist ruumi, mida igaüks võib üldlevinud arusaamade järgi pidada tema isiklikuks alaks, kuhu avalik võim ega kolmandad isikud tema loata üldjuhul ei tohi tungida.

PS § 33 ei sätesta õigust kodule (õigust saada ja omada kodu), küll aga keelab selle olemasolul sinna tungimise.

 

2. 

Ajalooliselt on kodu puutumatuse õigus üks esimestest üldtunnustatud inimõigustest, sisaldudes nt USA konstitutsiooni 4. paranduses, mille tõlgendus mõistab kodu samuti laialt, nagu Eesti põhiseaduseski, ning nõuab läbiotsimiseks enamasti kohtu luba. Kohtu luba läbiotsimiseks on vajalik ka paljudes Euroopa riikides. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt märgib, et kellegi korteripuutumatusele ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult kallale kippuda (art 17).

Õigus kodu austamisele sisaldub ka EIÕK art-s 8 koos õigusega sellele, et austataks isiku era- ja perekonnaelu ning korrespondentsi saladust. EIK tõlgendab EIÕK art 8 laiemalt ka nii, et selle kaitsealas on õigus olemasoleva kodu säilitamisele, st art 8 piiranguks peetakse ka eluruumi lammutamist (vt nt lahendid McCann vs. Ühendkuningriik, Zehentner vs. Austria ja Kay jt vs. Ühendkuningriik).

EL põhiõiguste harta art 7 sätestab, et igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust. Sätte sõnastus lähtub EIÕK tekstist.

 

3. 

Euroopa Inimõiguste Kohus tõlgendab kodu mõistet avaralt. Üldjuhul tähistatakse selle terminiga kohta, kus isik alaliselt elab. Kodu mõistet on laiendatud ka suvilale ja haagissuvilale. Kohtuasjas Buckley vs. Ühendkuningriik ei soostunud kohus väitega, et artikli 8 kaitsealas on vaid kodu, mis on õiguspäraselt loodud (otsus 25.09.1996). Kohus on laiendanud kodu mõiste ka ametiruumidele, mis on enam kooskõlas EIÕK prantsuskeelse tekstiga, kus sisalduv sõna domicile on sisult avaram kui ingliskeelne sõna home. Kutsetöö või äriga võib väga hästi tegelda ka isiku eravalduses (vt otsus Niemietz vs. Saksamaa, 16.09.1992). Alates Sociéte Colas Est jt vs. Prantsusmaa otsusest (16.06.2002) hõlmab kodu mõiste EIK käsitluses ka äriühingu ruume.

 

4. 

PS-s on kodu mõiste sõnastatud avaramalt kui EIÕK-s, kuid arvestades EIK praktikat, ei ole nende terminite erinevus suur. Peamine erinevus võib olla töökoha hõlmamises, arvestades, et EIK praktikas ei ole sigalat peetud „koduks” (Leveau vs. Prantsusmaa), küll aga võib see olla töökoht, milles ametnike viibimiseks peab PS §-st 33 tulenevalt olema seaduslik alus ja piisav vajadus, mis peab olema seotud eeskätt avaliku korra kaitse vajadusega. Teises lauses nimetatakse eluruumi, valdust ja töökohta. Eluruumina on vaadeldav igasugune ruum, kus isik alaliselt või ajutiselt elab. Nii nagu ka EIK praktikas, ei saa eluruumi mõistet siduda õiguspäraselt püstitatud ja isiku poolt õiguslikul alusel kasutatava ehitise või selle osaga, vaid lähtuda tuleb tegelikust olukorrast, kus eluruumiks võib olla vara, mida isik aeg-ajalt kasutab eluruumina ja millel pole muud funktsiooni. Ühel isikul võib olla mitu sellist eluruumi, mida koduna PS § 33 tähenduses kaitstakse. EIK praktikas on peetud koduks ka mustlaslaagrit, kuid mitte eluruumi, mida isik alles kavatseb hakata kasutama elamiseks. Oluline on isiku ja ruumi vaheline püsiv side.

Valduse mõistet §-s 33 ei saa samastada AÕS §-s 32 toodud valduse mõistega. PS-s ja mitmes muus seaduses (nt JAS § 26) kasutataval valduse mõistel on iseseisev tähendus. Valdus on koondmõiste, mille tähistamiseks eri seadustes kasutatakse ise sõnu: maatükk kinnisasja tähenduses (AÕS § 8); maatükk, ehitis või ruum, kus toimub majandus- või kutsetegevus (MKS § 72); piirdega ala (KarS § 266); piiratud või tähistatud kinnisasi, ehitis, eluruum või ruum (PPVS § 737). Töökoht on selline hoone või muu ehitis või selle osa, kus isik töötab. Valduse ja töökoha mõisted võivad mõnel juhul kattuda. MKS-s räägitakse ettevõtja asukohast ja tegevuskohast, sealhulgas ettevõttest, territooriumist, hoonest, ruumist ning transpordivahendist (§ 60). Kodu puutumatuse kaitseala piiritlemiseks pole eluruumi, valduse ja töökoha mõistete vahetegu oluline.

 

5. 

Õigus kodu puutumatusele on nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivate välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Kodu puutumatuse õigus laieneb ka juriidilistele isikutele (vt RKPJKo 04.11.1993, III-4/1-4/93).

 

6. 

Kodu puutumatus kaitseb isikut esmajoones sissetungimise ja läbiotsimise eest, mida kommenteeritav paragrahv ka otsesõnu nimetab. Kodu puutumatuse riived ei ammendu siiski nimetatud tegevustega. Kodu puutumatust riivavad eluruumist väljatõstmine (vt nt EIK lahendid asjades Yordanova jt vs. Bulgaaria, Bjedov vs. Horvaatia, McCann vs. Ühendkuningriik, Zehentner vs. Austria ja Kay jt vs. Ühendkuningriik) ning pealtkuulamis- ja jälgimisseadmete abil eluruumis, valduses või töökohas toimuva jälgimine ilma neisse kohtadesse sisenemata. Kodu puutumatust võivad riivata ka väljastpoolt tulevad elukvaliteeti häirivad tegurid. EIK on riiveks tunnistanud ka õhusõidukite poolt müra tekitamise (vt otsus Powell ja Rayner vs. Ühendkuningriik, 21.02.1990), mürast, haisust ja suitsust tingitud saaste (vt otsus Lopez Ostra vs. Hispaania, 09.12.1994; otsus Guerra jt vs. Itaalia, 19.02.1998). Kohus märkis, et tõsine keskkonnasaaste võib mõjutada inimese heaolu ja sundida kodu maha jätma või takistada selle kasutamist. Kodu puutumatust võib riivata unerahu häiriv müra diskoteegist, baarist ja väliüritustest (vt Moreno Gómez vs. Hispaania, 16.02.2005).

 

7. 

PS lubab sekkuda kodu puutumatuse õigusse seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Erinevalt §-st 26, mis kaitseb perekonna- ja eraelu puutumatust, ei ole kodu puutumatust riivata võiva eesmärgina nimetatud kõlbluse kaitset (vt ka § 26 komm). Arvestades aga, et kodu puutumatust võib piirata avaliku korra kaitseks ning avaliku korra mõistet tõlgendatakse seejuures laialt (vt II ptk sissejuhatus, komm 8.2.), siis ei oma see erisus märkimisväärset tähtsust.

 

8. 

Seadus lubab kodu puutumatust riivata kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. KrMS annab uurijale õiguse läbi otsida hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, et leida asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või konfiskeerimiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav (§ 91). Läbiotsimise toimetamiseks on nõutav kohtu- või prokuratuuri määrus. Edasilükkamatutel juhtudel võib uurimisasutus läbiotsimist toimetada ilma prokuratuuri loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise (KrMS § 91).

Kommenteeritava paragrahvi teise lause järgi õigustavad läbiotsimist kriminaalmenetluse eesmärgid. Seadusandja on laiendanud kriminaalmenetluse mõiste ka väärteomenetlusele, sest väärteomenetluse seadustik annab ka kohtuvälisele menetlejale maakohtuniku loal õiguse teostada läbiotsimist (§ 35).

 

9. 

Seadusliku aluse olemasolu läbiotsimiseks ei taga iseenesest sekkumise kooskõla põhiseadusega. Hinnata tuleb läbiotsimise sobivust, vajalikkust ja proportsionaalsust kitsamas mõttes. EIK praktika rõhutab, et läbiotsimise ja võetuse vajalikkuse üle demokraatlikus ühiskonnas otsustamisel on oluline, et siseriiklik õigus ja praktika näeks ette kohased ja tõhusad kaitsevahendid kuritarvituste ja omavoli vastu. Selle hindamisel tuleb arvesse võtta: 1) kas loa on andnud kohus ning kas läbiotsimine põhineb põhjendatud kahtlusel ja 2) kas loa ulatus on põhjendatult piiratud (vt Wieser ja Bicos Beteiligungen GmBH vs. Austria, 16.10.2007). Samuti on EIK osutanud vajadusele võtta arvesse teo raskust, asjaolusid, mis tingisid läbiotsimise ning läbiotsimisega puutumuses oleva isiku reputatsiooni võimaliku kahjustamise ulatust (vt Buck vs. Saksamaa, 28.04.2005).

KrMS-ga ettenähtud kaitsevahendid kuritarvituste vastu on nõrgemad kui mitmetes teistes riikides, sest läbiotsimist võib uurimisasutus toimetada ilma kohtu loata (§ 91) ning läbiotsimise toimetamise õigus ei ole seotud teo iseloomu ega raskusega. Kui haldusmenetluses ruumide läbivaatus kuigi sageli paljudes riikides kohtu luba ei vaja, siis kriminaalmenetluses on regulatsioon selles osas tavaliselt rangem. EIK praktikas iseenesest peetakse lubatavaks ka hilisema (a posteriori) kohtuliku kontrolli olemasolu ega nõuta eelnevat kohtu luba, kuid sellistel juhtudel peavad läbiotsimise ja ruumi sisenemise alused olema seaduses piisava üksikasjalikkusega sätestatud (vt nt EIKo asjas Harju vs. Soome, edasiste viidetega).

 

10. 

Läbiotsimised selliste konfidentsiaalsuskohustust omavate elukutsete esindajate ruumides nagu advokaat, notar, vaimulik ja arst on õigusriigis lubatud vaid erandjuhtudel. Nii on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed ja õigusteenuse osutamisega seotud andmekandjad puutumatud (AdvS § 43). Ka notariaadiseadus sätestab, et notar on kohustatud saladuses hoidma talle ametitegevusega seoses teatavaks saanud andmed (§ 3), kuid ei maini andmekandjate puutumatust. Läbiotsimine ja võetus advokaadi- või notaribüroos seab ohtu advokaadi ja notari ning nende kliendi teabevahetuse konfidentsiaalsuse, mis nõuab täiendavaid kaitsevahendeid. KrMS sätestab erisused vaid notari- ja advokaadibüroo ning ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures läbiotsimiseks; sellisel juhul on läbiotsimiseks nõutav eeluurimiskohtuniku või kohtu luba. Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui nad ei saa juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama advokaadibüroo kaudu teenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või advokaat (KrMS § 91).

Advokaadiga sarnast kaitset pole ette nähtud kohtunikule, kuid kohtuniku tööruumide läbiotsimisel tuleb tagada nõupidamistoa saladus. Samuti tuleb käituda allikakaitse kui ajakirjandusliku sõnavabaduse nurgakivi kaitse eesmärgil ajakirjandusväljaannete toimetuste või ajakirjanike valduse läbiotsimisel, isegi kui seadusega ei ole sätestatud ulatuslikumaid piiranguid nimetatud kohtadesse sisenemiseks ja nende läbiotsimiseks.

Õiguskantsler on asunud seisukohale, et Riigikogu liikme kodu läbiotsimine on tema puutumatuse piirang ning vajab seetõttu Riigikogu nõusolekut.

 

11. 

Kodu puutumatust võib riivata jälitustoiming, mida kasutatakse kriminaalmenetluses, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud. Jälitustoimingute teostamine on piiratud esimese astme kuriteo või tahtlikult toime pandud teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust, menetlemisega (KrMS § 110). Seadus annab uurimisasutuse ametnikule õiguse eluruumi või muusse hoonesse või sõiduvahendisse sisenemiseks, et objekt varjatult läbi vaadata või paigaldada jälgimis- või pealtkuulamisseadmeid. Nende toimingute tegemiseks on vajalik eeluurimiskohtuniku luba (KrMS §-d 114 ja 115).

 

12. 

Kodu puutumatust võidakse riivata ka haldusmenetluses.

 

12.1. 

Üldine valdusesse sisenemise ja selle läbivaatuse õigus on politseil PPVS §-de 737 ja 738 alusel (sama sisuga korrakaitseseaduse §-d 50 ja 51) ning selles sätestatud eesmärgid vastavad avaliku korra kaitse, tervise, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse ning kuriteo tõkestamise eesmärkidele. Vaid erandjuhtudel on sisenemine ja läbivaatus lubatud ilma valdaja juuresolekuta. Selline õigus on ka abipolitseinikul (abipolitseiniku seaduse § 24).

 

12.2. 

JAS annab kaitsepolitsei ja teabeameti ametnikule õiguse läbi otsida julgeolekuasutuse juhi korraldusel isiku eluruum, valdus või töökoht, kui see on vajalik julgeoleku tagamiseks või kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta ning kui andmete kogumine on vajalik kuriteo tõkestamiseks (JAS § 26 lg 2). Neid toiminguid võib julgeolekuasutus volitada toimetama lisaks ametnikule salajasele koostööle kaasatud isiku (JAS § 26 lg 4). Seadus annab julgeolekuasutuse juhile avara kaalutlusruumi ning läbiotsimine ei nõua kohtuniku luba. Seejuures ei ole nõutav isiku, kelle §-s 33 sätestatud õigust piiratakse, kohalviibimine või tema teadmine piirangust.

Kui PPVS § 737 lg 5 näeb ette tingimusteta teavitamiskohustuse valdusesse sisenemisest juhul, kui isikut ennast juures ei viibi, siis JAS § 29 võimaldab isiku teavitamist ka hiljem, eluruumi võ valdusesse sisenemise eesmärgi saavutamise kaitseks. Küll aga ei ole lubatud isikut teavitamata jätta. EIK praktikas on korduvalt pööratud tähelepanu vajadusele tagada kodu puutumatuse riive korral tõhusad õiguskaitsevõimalused, sh võimalus pöörduda kohtusse, ning peetud vajalikuks kodu puutumatuse piirangu menetluse detailset sätestamist seadusega (vt nt 15.02.2011 otsus asjas Harju vs. Soome edasiste viidetega).

 

12.3. 

EL ja Eesti õigusaktid annavad konkurentsiasutustele ulatuslikud uurimisvolitused konkurentsieeskirjadest kinnipidamise kontrollimiseks. EL Nõukogu määrus nr 1/2003 16. detsembrist 2002 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta näeb ette Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiametite koostöö konkurentsieeskirjade järgimise üle EL-s. Määrus annab komisjonile uurimisvolitused, mis sisaldavad muu hulgas õiguse siseneda ettevõtjate kõikidesse ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse (art 20). Konkurentsiseadus annab Konkurentsiametile õiguse konkurentsiseaduse rikkumise või võimaliku rikkumise tuvastamise eesmärgil kontrollida ettevõtja asukohta ja tegevuskohta, sealhulgas ettevõtet, territooriumi, hoonet, ruumi ja transpordivahendit ilma eelneva hoiatuseta või eriloata nii tööajal kui ka tegevuskoha kasutamise ajal (§ 60). Õigustus valduse ja töökoha riiveks tuleneb avaliku korra kaitse eesmärgist.

EL Nõukogu määrus näeb ette, et kui siseriiklike eeskirjade kohaselt eeldab valduse ja töökoha piirang kohtu luba, peab komisjon seda taotlema (art 20 lg 7). Eesti seadus sellise loa nõuet ei kehtesta. Euroopa Kohus kirjeldas 22.10.2002 otsuses asjas nr C-94/00: Roquette Fréres SA kohtuliku kontrolli ulatust. Selle otsuse kohaselt ei või komisjoni uurimine hõlmata dokumente, mis ei käsitle ettevõtja turul tegutsemist, komisjon peab selgitama nii täpselt kui võimalik uurimise objekti ja eesmärki ja aktsepteerima kliendi ja advokaadi usaldussuhet.

 

12.4. 

MKS annab maksuhalduri ametnikule maksude kogumise tagamiseks õiguse siseneda vaatluse eesmärgil maatükile, ehitisse või ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul ei ole aga õigust teostada läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumidesse neis elavate isikute tahte vastaselt (§ 72).

 

12.5. 

Õiguse takistamatult siseneda kaupleja majandus- või kutsetegevuses kasutatavatesse ruumidesse annab tarbijakaitseseadus tarbijakaitse järelevalveasutuste, Tarbijakaitseameti, Tervisekaitseinspektsiooni, politseiasutuse ja kohaliku omavalitsuse järelevalvepädevusega ametnikule (§-d 38 ja 39). Alkoholiseadus annab õiguse siseneda alkoholi käitleja territooriumile, hoonesse, rajatisse ja ruumi Maksu- ja Tolliameti, politsei-, tarbijakaitseametnikule, Veterinaar- ja Toiduameti ning linna- või vallavalitsuse ametnikule (§-d 49 ja 50). Tubakaseadus annab õiguse takistamatult siseneda tubakatoote käitleja valdusse Maksu- ja Tolliameti, Tarbijakaitseameti, Terviseameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning valla- ja linnavalitsuse ametnikule (§-d 32 ja 33). Kõigil neil juhtudel tuleb õigustust kodu puutumatuse riiveks otsida avaliku korra kaitse laiast tõlgendusest (vt II ptk sissejuhatust ja § 26 komm 12.2). Ka mitmetes muudes seadustes on antud pädevatele ametiisikutele õigus siseneda valdusesse avaliku korra kaitseks (loomakaitseseaduse § 62 lg 4, veterinaarkorralduse seaduse § 7 lg 1 p 1 ja § 35, tuleohutuse seaduse § 39, väetiseseaduse § 30 lg 2, kemikaaliseaduse § 24 lg 3 p 2, keskkonnajärelevalve seaduse §-d 16 ja 19 jne).

 

13. 

Lisaks kodu puutumatuse riive seaduslikule alusele peab riive olema proportsionaalne (vt II ptk sissejuhatus ja § 11 komm). Kohtuasjas McLeod vs. Ühendkuningriik (otsus 23.09.1998) leidis EIK, et politsei sisenemine kaebaja majja rahu rikkumise ärahoidmiseks ei olnud kooskõlas EIÕK art-ga 8. Politsei sisenes majja selleks, et ära hoida vahejuhtumid, mis oleksid võinud tekkida seetõttu, et kaebaja endine abikaasa püüdis majast ära viia esemeid. Sedastati, et sekkumise eesmärk oli korratuse või kuriteo ärahoidmine, kuid vahendid, mida politsei kasutas, olid selle eesmärgiga ebaproportsionaalsed. Politsei ei teinud kindlaks, kas endisel abikaasal oli õigus kaebaja koju siseneda. Kui politseile sai teatavaks, et kaebaja ise ei ole kodus, ei oleks politseiametnikud tohtinud majja siseneda, sest neile pidanuks olema selge, et korratuse või kuriteo oht on väike või olematu. EIKo 18.07.2006 Keegan vs. Ühendkuningriik käsitletud juhul tungisid politseinikud korterisse, et läbi otsida röövimises kahtlustava isiku korter, kuigi kahtlusalune oli lahkunud eluruumist juba pool aastat tagasi ja selles elasid uued üürnikud. Kohus heitis ette, et politsei ei uurinud enne eluruumi sisenemist piisavalt, kas kahtlusalune elab endiselt selles eluruumis. Asjaolu, et politsei tegevus pole tahtlikult õigusvastane, ei ole alati otsustava tähtsusega kodu puutumatuse õiguspärasuse hindamisel.

 

14. 

Lisaks eesmärgile kaitsta isikut võimude meelevaldse sekkumise eest kodu puutumatusse on vaadeldaval sättel ka eesmärk kaitsta isiku õigust riigi positiivsele tegevusele, et tagada kodu puutumatuse kaitse kolmandate isikute sekkumise eest.

 

14.1. 

Riigi positiivne tegevus väljendub eelkõige selles, et kodu puutumatuse tagamiseks nähakse ette karistusõiguslikud kaitsevahendid. Karistusseadustik tunnistab süüteoks omavolilise sissetungi võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale (§ 266, vt nt RKKKo 29.04.2011, 3-1-1-23-11), võõrast hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt lahkumise nõude täitmata jätmise (§ 267), ebaseadusliku läbiotsimise või väljatõstmise (§ 314) ning ebaseadusliku jälitustegevuse ja teabe varjatud kogumise (§ 315). Eluruumi või valdusse omavoliline sissetungimine võib tekitada hädakaitseseisundi, mis võib õigustada kahju tekitamist sissetungijale (vt RKKKo 25.03.2004, 3-1-1-17-04).

 

14.2. 

Lisaks karistusõiguse normidele kaitsevad kodu kui valduse puutumatust ka eraõiguse normid. VÕS sätestab võimaluse isiklike õiguste kahjustamise korral õigusevastase käitumisega nõuda tekitatud kahju hüvitamist (53. ptk).

 

14.3. 

Isikul on õigus nõuda, et riik ja kohalik omavalitsus võtavad meetmeid, mis muudavad minimaalseks keskkonnasaastest ja mürast tingitud elukvaliteedi languse. EIK leidis art 8 rikkumise kohtuasjas López Ostra vs. Hispaania, 02.12.1994, sest Hispaania võimud ei võtnud midagi ette, et kõrvaldada ettevõttest tulevat õhusaastet ja müra, mis muutis lähedal asuvas majas elamise võimatuks. EIKo Moreno Gómes vs. Hispaania käsitletud juhul ei taganud kohalikud võimud isiku unerahu, mida häiris elamu lähedal asuv baar ja diskoteek. EIK uuem praktika, milles kodu puutumatuse riiveks peetakse avaliku võimu tegevusetust eluruumides hea keskkonnaseisundi, sh välisõhu kvaliteedi või müra normaalsel tasemel püsimise kaitsmata jätmisel, on arvukas (vt § 53 komm 8.2, ka Deés vs. Ungari). Konventsiooni rikkumine on tuvastatud siiski vaid juhtudel, kus eluruumi sihipärase kasutamise võimalused nii, et isiku tervis säiliks, puuduvad.