Paragrahv 166.

Otsus põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena võetakse vastu Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega. Põhiseaduse muutmise seadus võetakse sel juhul vastu Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

 

1. 

Põhiseaduse Assamblee väliseksperdid suhtusid kriitiliselt PS muutmisse kiireloomulisena. Ühed pidasid sellist viisi tundmatuks. Tegelikult on see viis tuntud näiteks Soome 1906. a ja ka 2000. a põhiseaduses. Viimase § 73 lg 2 kohaselt on põhiseaduse kiireloomulise muutmisviisi otsustamisel vajalik viiekuuendikuline poolthäälte enamus ning seejärel vastuvõtmisel kahekolmandikuline poolthäälte enamus. Teised eksperdid väitsid, et jääb ebaselgeks, mida lugeda kiireloomulisteks asjaoludeks (selleks ei saa olla kriisiolukord, mille välistab PS § 161 lg 2). Soome põhiseaduse kommentaaride autorid on ühel meelel, et selle menetlusviisi määrab ära parlamendi konsensusele jõudmine reguleeritavas küsimuses, mistõttu ei ole lihtsalt otstarbekas ootama jääda aeganõudvat parlamendi kahe koosseisu otsust. Kolmandad eksperdid leidsid, et kuna ka kiireloomulise muutmisviisi puhul on nõutav kolm lugemist ja lugemiste vaheajad, siis selle viisi valikul on võrreldes näiteks rahvahääletusega ajavõit üksnes kolm kuud.

 

2. 

PS §-s 166 ettenähtud PS muutmise viis võimaldab PS muuta Riigikogu ühe koosseisu poolt. Samas eeldab see aga Riigikogus esindatud poliitiliste jõudude võrdlemisi suurt üksmeelt. Nii on PS muutmise seaduse eelnõu kiireloomulisena käsitlemiseks vaja, et Riigikogu toetaks algatamist neljaviiendikulise häälteenamusega. Termin „Riigikogu neljaviiendikuline häälteenamus” nõuab täpsustamist. Esmapilgul võib tunduda, et siin peetakse silmas Riigikogu koosseisu neljaviiendikulist häälteenamust, st vähemalt 84 Riigikogu liikme poolthäält. Et see siiski nii ei ole, seda kinnitab esiteks sõna „koosseisu” puudumine PS tekstis ning teiseks PSRS § 3 lg 6, milles määratletakse küll, mida tähendab „neljaviiendikuline häälteenamus”, kuid ei määratleta „Riigikogu koosseisu neljaviiendikulist häälteenamust”. Seega tuleb asuda seisukohale, et põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena peab selle poolt hääletama neli korda enam Riigikogu liikmeid kui selle vastu. Eelöeldut kinnitavad Põhiseaduse Assamblees aset leidnud arutelud (vt Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 1064–1066).

 

3. 

Riigikogu otsustab PS muutmise seaduse vastuvõtmise kiireloomulisena RKKTS §-s 127 ettenähtut järgides. Kui Riigikogu põhiseaduskomisjon on teinud Riigikogule ettepaneku võtta PS muutmise seadus vastu kiireloomulisena, hääletab Riigikogu kõigepealt seda ettepanekut. Nõutava häälteenamuse korral pannakse PS muutmise seaduse eelnõu lõpphääletusele. PS loetakse muudetuks, kui selle poolt hääletab 2/3 Riigikogu koosseisust, st vähemalt 68 Riigikogu liiget.

 

4. 

Kui Riigikogu ei toeta otsust PS muutmiseks kiireloomulisena, loetakse PS muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks.

 

5. 

Ülaltoodud viisil muutis Riigikogu 25. veebruaril 2003. a 91 poolthäälega põhiseaduse § 156 lg 1 (IX koosseisu eelnõu 1181SE).