Paragrahv 153.

Kohtuniku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

 

1. 

PS §153 sätestab esimese ja teise astme kohtuniku ning Riigikohtu esimehe ja liikme kriminaalvastutusele võtmiseks erineva korra. Kõigi astme kohtunike immuniteeti reguleerib eriseadusena lähemalt KrMS 14. peatükk. Riigikohtu esimehe ja liikme (riigikohtuniku) immuniteedi üle otsustamise protseduurilisi küsimusi reguleerib RKKTS.

 

2. 

PS § 153 kõneleb nõusolekust kriminaalvastutusele võtmiseks. KrMS kõneleb nõusolekust koostada süüdistusakt.

 

3. 

Kohtunike immuniteedi sisu on analoogiline Riigikogu liikme immuniteedi sisuga (vt § 76 komm). Erinevalt Riigikogu liikmest saab esimese ja teise astme kohtuniku kohta süüdistusakti koostada ainult Riigikohtu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi nõusolekul. Praktikas teeb vabariigi Presidendile nimetatud ettepaneku Riigikohtu üldkogu. Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku kohta saab süüdistusakti koostada samas korras kui Riigikogu liikme kohta – õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Kohtunike ja Riigikogu liikmete puhul seisneb erinevus nõusoleku saamise tagajärgedes. Nõusolek koostada süüdistusakt kohtuniku suhtes peatab tema ametikohustuste täitmise. Nõusolek koostada süüdistusakt Riigikogu liikme suhtes ei peata tema ametikohustuste täitmist. Vabariigi Presidendi otsus anda kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek jõustub allakirjutamisega.

 

4. 

 Kõigi kohtunike kaasamine ajutisele salajasele koostööle ning jälitustoimingutesse toimub samadel alustel Riigikogu liikmetega (vt § 76 komm).

 

5. 

PS § 153 lg 1 seostab esimese ja teise astme kohtunike immuniteedi sõnaselgelt ametisoleku ajaga. PS § 153 lg 2 ei seosta Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme immuniteedi ajalist kestust ametisoleku ajaga. Esimese ja teise astme kohtuniku immuniteedi ajaline kestus on § 153 lg-s 1  sõnaselgelt seostatud tema ametisoleku ajaga. KS § 3 lg-d 3 ja 4 aga piiravad kõigi astmete kohtunike immuniteedi ametisoleku ajaga. Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme immuniteedi ajalise kestuse piiramata jätmine võib olla põhjendatav sellega, et § 149 lg 3 järgi on Riigikohus ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Tõenäolisem aga on, et § 153 lg 1 ja lg 2 erinev sõnastus pole taotluslik ning ka lg 2 tuleb mõista nii, et Riigikohtu esimehe ja liikmete immuniteet piirdub ametiajaga.

 

6. 

1920. a PS kohtunikele immuniteeti ei andnud. 1937. a PS jättis kohtunike immuniteedi kehtestamise seaduse hooleks, sätestades, et kohtunikkude kohtulikule vastutusele võtmine teenistusalaste süütegude eest ning asjaarutamiskord määratakse seadusega (§ 116 lg 3).