Paragrahv 148.

Kohtusüsteem koosneb:

1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest;

2) ringkonnakohtutest;

3) Riigikohtust.

Erikohtute loomise mõnda liiki kohtuasjade jaoks sätestab seadus.

Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.

 

1. 

PS § 148 loetleb kohtusüsteemi koostisosad. Need on maa- ja linnakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Viimase viie aasta jooksul on kohtuasutuste arvu oluliselt vähendatud. KS jõustumise ajal juulis 2002 oli Eestis neliteist maakohut: Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru; kaks linnakohut, Narva ja Tallinna; neli halduskohut, Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viru ning Tallinna, Tartu ja Viru ringkonnakohtud. Tänaseks on jäänud neli maakohut: Harju, Viru, Pärnu ja Tartu; kaks halduskohut Tallinnas ja Tartus ning Tallinna ja Tartu ringkonnakohtud.

 

2. 

Kohtuasutuste reorganiseerimise tulemusena pole Eestis enam linnakohtuid, kuid maa- ja halduskohtu sees on moodustatud struktuuriüksus, mida nimetatakse kohtumajaks. Kohtumaja staatuse on üldjuhul saanud likvideeritud maa- ja halduskohtud. Maa- või halduskohtul võib olla üks või mitu kohtumaja (KS § 9 lg 21, § 18 lg 21). Sellel struktuuriüksusel on võrreldes kohtuasutuse muude struktuuriüksustega eristaatus. Kohtumajade asukohad ning maa- ja halduskohtu kohtunike jagunemise kohtumajade vahel määrab justiitsminister (KS § 9 lg 3, § 11, § 18 lg 3 ja § 19), kohtumajal on kohtunikust juht (KS §-d 121 ja 201), ametisse nimetatud kohtuniku alaliseks teenistuskohaks saab Riigikohtu üldkogu määramisel üks kohtumajadest (KS §-d 111 ja 191), üleviimine sama kohtuasutuse teise kohtumajja eeldab kohtuniku nõusolekut (KS § 57), kuid kohtunik ei või keelduda asja arutamisest teises sama kohtuasutuse kohtumajas (KS §-d 111 ja 191). Selle sätte tõttu ei või ühe kohtumaja kohtunik keelduda arutamast teise kohtumaja teeninduspiirkonna asja.

 

3. 

Seadus eristab maa- ja halduskohtu tööpiirkonna (KS § 10 lg 1 ja § 18 lg 3) ning kohtumaja teeninduspiirkonna (KS § 9 lg 3 ja § 18 lg 3), mille mõlema kinnitab justiitsminister. Maa- ja halduskohtu tööpiirkonnad hõlmavad ühte või mitut maakonda. Kohtuasutuse kohtumaja teeninduspiirkonnad määratakse tööpiirkonna sees ja need kattuvad üldjuhul maakonna piiridega. Kohtuasjade alluvus on tavaliselt määratud maa- või halduskohtu tööpiirkonnaga.

Ringkonnakohtu tööpiirkond ja asukoha asula on määratud kohtute seadusega. Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Harju ja Pärnu maakohtud ning Tallinna Halduskohus. Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas on Tartu ja Viru maakohtud ja Tartu Halduskohus.

 

4. 

Funktsionaalse pädevuse järgi eristatakse üldkohtuid ja erikohtuid. Viimased on loodud mõnda liiki vaidluste lahendamiseks. PS nimetab otsesõnu halduskohtuid kõrvuti maa- ja linnakohtutega. Kui kõigis riikides leiame üldkohtud, siis eraldi kohtuid avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks pole loodud kõikides riikides (Ühendkuningriik, Norra, Taani jt). Nendes riikides lahendavad kõiki kohtuasju üldkohtud. Teistes riikides (Saksamaa, Rootsi, Soome, Itaalia jt) on halduskohtusüsteem üldkohtutest eraldatud kõikides kohtuastmetes. Eestis on iseseisvate kohtuasutustena halduskohtud vaid esimesel astmel. Teise astme kohtuna vaatavad haldusasju läbi ringkonnakohtud ning viimase astmena Riigikohus. Seadusega on vaid Riigikohtus ette nähtud kolleegiumide moodustamine (KS §-d 28 ja 29).

 

5. 

Halduskohtute loomine oli kavas juba PS vastuvõtmisele eelnenud kohtureformi aegu. Algselt domineeris arusaam halduskohtust kui haldusõigusrikkumise asju arutavast kohtust. Hiljem laiendati halduskohtu pädevust avalik-õiguslike vaidluste lahendamisele ja tema esmaseks ülesandeks kujunes kaebuste läbivaatamine avaliku võimu haldusaktide ja toimingute peale. Alates 2001. a jaanuarist ei aruta halduskohus haldusõigusrikkumise asju ja need on antud üldkohtu pädevusse. Halduskohtu pädevusse kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine ja haldustoiminguks loa andmine. Avaliku ja eraõiguse piiritlemisest tekkinud pädevusvaidlusi lahendab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu (vt HKMS § 11 lg 5 ning RKEKm 20.12.2001, 3-3-4-4-01; RKEKm 20.12.2001, 3-3-1-15-01; RKEKm 20.12.2011, 3-3-1-8-01), kusjuures kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom.

 

6. 

Lisaks halduskohtule lubab PS ka muude erikohtute loomist (lg 2). Neid kohtuid võib luua seadusega mõnda liiki kohtuasjade jaoks. Euroopa riikides on loodud erikohtuid töö- ja sotsiaalvaidluste ning mõnede muude asjade lahendamiseks. Eestis muid erikohtuid peale halduskohtu loodud ei ole.

 

7. 

PS keelab erakorraliste kohtute moodustamise. Selle sätte võtmine PS-sse on seletatav ajaloolise mäluga. Erakorralised kohtud (nt „troikad”) olid NSV Liidus loodud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja teisitimõtlejate represseerimiseks. Neis kohtutes puudusid minimaalsed protsessuaalsed tagatised ja kohtunike sõltumatus. Keelu eesmärk on välistada, et seadusandja või täidesaatev võim saaksid mingite eesmärkide saavutamiseks luua erakorralisi kohtuid, ja tagada PS-ga õigusriigi põhimõtete järgimine.