Paragrahv 145.

Õiguskantslerit saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

 

1. 

1937. a PS § 47 nägi küll ette õiguskantsleri instituudi, ent õiguskantsleri immuniteeti (puutumatust) ei sätestanud. Õiguskantsleri immuniteet sätestati 1992. a PS-ga, seda täpsustavad ÕKS ja KrMS. Kui PS § 145 kõneleb nõusolekust kriminaalvastutusele võtmiseks, siis KrMS kõneleb nõusolekust koostada süüdistusakt. Immuniteet laieneb isikule, kes on Riigikogu nõusoleku andmise otsustamise ajal õiguskantsler, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime enne õiguskantsleri ametikohale asumist või ametisoleku ajal.

 

2. 

ÕKS § 11 lg 5 sätestab, et  õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus. KrMS § 375 lg 1 sätestab, et seadustiku 14. ptk kohaldatakse õiguskantsleri suhtes. Õiguskantsleri immuniteet on analoogiline Riigikogu liikme immuniteediga (vt § 76 komm). Erinevus seisneb selles, et ettepaneku õiguskantsleri kohta süüdistusakti koostamiseks esitab Riigikogule Vabariigi President. Erinevus seisneb ka selles, et nõusolek koostada süüdistusakt õiguskantsleri suhtes peatab tema ametikohustuste täitmise. Sel juhul asub õiguskantsleri ülesandeid täitma tema asetäitja-nõunik, kel on samuti Riigikogu legitimatsioon. Nõusolek koostada süüdistusakt Riigikogu liikme suhtes ei peata tema ametikohustuste täitmist.

 

3. 

KrMS 14. ptk kohaselt laieneb õiguskantsleri immuniteet lisaks süüdistusakti koostamisele ka teatud menetlustoimingutele. Nii võib õiguskantslerit kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes kohaldada tõkendit, vara arestimist ning läbivaatust vaid siis, kui selle kohta on saadud riigi peaprokuröri taotluse alusel Vabariigi Presidendi nõusolek. Kui õiguskantsler tabatakse esimese astme kuriteo toimepanemiselt, ei ole nende menetlustoimingute tegemiseks taolist nõusolekut siiski tarvis.