Paragrahv 140.

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks.

Õiguskantslerit saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega.

 

1.1. 

PS § 78 p 11 kohaselt kuulub Riigikogule ettepaneku tegemine õiguskantsleri ametisse nimetamiseks Vabariigi Presidendi pädevusse. Selline korraldus, kus eelotsus õiguskantsleri isiku valikul kuulub riigipeale ning lõppotsus sõltub Riigikogust, on üheks õiguskantsleri sõltumatuse tagatiseks, välistades ametikoha täitmise erakondadevahelise kokkuleppe alusel erakondade endi kandidaatidega ning vältides ametikoha politiseerimist. Õiguskantsleri ametisse nimetamiseks peab president leidma isikuomadustelt sobiva kandidaadi, arvestades ühtlasi ÕKS §-s 6 õiguskantslerile esitatavaid nõudeid, mille kohaselt peab õiguskantsler olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt, kellel on akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning kes peab olema kogenud ja tunnustatud jurist. Seadus kehtestab õiguskantsleri kandidaadi staatuse ja selle omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ning kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

 

1.2. 

Riigi julgeoleku huvides on kehtestud nõue, et õiguskantsleri kandidaat peab juhul, kui ta ei oma kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks või ametikohajärgset õigust juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele, enne Riigikogu poolt õiguskantsleriks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, mida teostab Kaitsepolitseiamet julgeolekuasutuste seaduses ettenähtud korras. Julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed koos arvamusega õiguskantsleri kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa andmise tingimustele esitatakse Vabariigi Presidendile. Vabariigi President ei ole oma otsustuses esitada kandidaat Riigikogule õiguskantsleri ametisse nimetamiseks siiski formaalselt julgeolekukontrolli tulemustega ja Kaitsepolitseiameti arvamusega seotud, sest taoline seotus läheks vastuollu võimude lahususe printsiibiga, piirates ülemäära Vabariigi Presidendi ja Riigikogu põhiseaduslikku pädevust ning võiks mõjutada ka tulevase õiguskantsleri sõltumatust. Õiguskantsleri juurdepääs riigisaladusele on ametikohajärgne. Tema juurdepääs riigisaladusele ei sõltu julgeolekukontrolli tulemustest, ka ei vaja ta eraldi juurdepääsuluba. Praktikas on õiguskantsleril tekkinud vajadus riigisaladusele juurdepääsuks nii põhiseaduslikkuse järelevalve menetluste, ombudsmani menetluste kui ka immuniteedimenetluste läbiviimisel.

 

 

1.3. 

PS ei sätesta, et üks isik ei või olla õiguskantsler mitu ametiaega järjest. Ametisoleku aeg seitse aastat on üks sõltumatuse juriidilise tagamise mehhanisme, mille juures peetakse silmas, et ametiaeg oleks mõõdukalt pikk ja ametiaja lõpp ei langeks ühele ajale ei Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ega ka Vabariigi Presidendi valimistega.

 

2.1. 

Õiguskantsleri institutsiooni erapooletuks ja efektiivseks toimimiseks on oluline tagada õiguskantsleri sõltumatus nii seadusandlikust riigivõimust ja erakondadest (eeskätt põhiseaduslikkuse järelevalve läbiviimisel), täidesaatvast riigivõimust (eeskätt ombudsmani ülesannete täitmisel) kui ka kohtuvõimust (kohtuniku distsiplinaarmenetluse läbiviimisel). PS § 140 lg 2 koostoimes ÕKS § 11 lg-ga 4 sätestab, et õiguskantslerit saab ametist tagandada tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast või üksnes ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast. ÕKS § 8 p 4 koostoimes §-ga 10 näeb ette võimaluse lõpetada õiguskantsleri volitused ka Vabariigi Presidendi taotlusel Riigikohtu üldkogu otsusega, kui õiguskantsler on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. Veel lõppevad õiguskantsleri volitused seitsmeaastase ametiaja möödumisel, tema tagasiastumisel (sellest tuleb teavitada Vabariigi Presidenti vähemalt neli kuud ette) ning tema surma korral. Seega puudub Riigikogul võimalus õiguskantslerit poliitilistel või muudel põhjustel ametist vabastada.

 

2.2. 

Lisaks on märkimisväärne õiguskantsleri sõltumatuse garantii ka ÕKS § 12 lg 1 p-s 2 sätestatud keeld osaleda ametisoleku ajal erakondade tegevuses (vt ka § 144 komm). Keeldu osaleda erakondade tegevuses tuleb tõlgendada laialt, hõlmates lisaks keelule olla erakonna liige näiteks ka keelu kandideerida erakonna nimekirjas valitavasse esinduskokku või teha mõnd erakonda toetavat kampaaniat. See keeld laieneb ka õiguskantsleri asetäitjatele-nõunikele ja nõunikele.