Paragrahv 136.

Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest.

Riigikontrolöril on oma ametkonna juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina.

 

1. 

Riigikontrolöril on õigus osaleda Vabariigi Valitsuse istungitel ja oma ülesannetesse kuuluvates asjades ka sõna võtta. Selle õiguse kasutamise eelduseks on, et riigikontrolör teab, kus ja millal valitsuse istungid toimuvad ning tal on juurdepääs istungil arutatavale materjalile. Praktikas on riigikontrolöril võimaldatud kõikidel valitsuse istungitel osaleda ja nii temal kui Riigikontrolli peakontrolöridel on juurdepääs valitsuse istungite infosüsteemile. Vaieldav on küsimus, kas riigikontrolör tuleb lubada ka valitsuskabineti nõupidamistele, mis ei ole valitsuse istungid PS mõttes. Üldjuhul on riigikontrolöril võimaldatud osaleda ka neil nõupidamistel.

 

2. 

Riigikontrolöri ja õiguskantsleri õigus valitsuse ja Riigikogu istungitel osaleda on PS-s sätestatud erinevalt. Õiguskantsleri sõnaõigust ei ole piiratud tema pädevusse kuuluvate küsimustega ning tema saab sõnaõigusega osaleda ka Riigikogu istungitel. RKKTS § 71 järgi on Vabariigi Valitsuse liikmel ja õiguskantsleril õigus paluda võimalust esineda sõnavõtuga Riigikogu täiskogu istungil, riigikontrolöril sellist õigust ei ole. Kirjalikke küsimusi ja arupärimisi saab esitada nii õiguskantslerile kui riigikontrolörile (PS § 74, RKKTS §-d 139, 147), mõlemal on ka õigus viibida Riigikogu istungisaalis (RKKTS § 58).

 

3. 

Riigikontrolöri osalemine hiljem kontrolliobjektiks olevate otsuste tegemisel võib Riigikontrolli töö intensiivsust ja erapooletust – vähemalt näiliselt – ohustada. Teisalt on Eesti huvides kahjulikke otsuseid kõigiti vältida. Kui Riigikontroll on valitsuse istungiks ettevalmistatavaid materjale analüüsides leidnud, et võib tekkida vigu ja probleeme avaliku sektori vahendite kasutamisel, on mõistlik oma seisukohad ja kaalutlused valitsusele teatavaks teha. Ühtlasi annab Vabariigi Valitsuse istungitel osalemise ja materjalidega tutvumise võimalus hea aluse auditite kavandamiseks.

 

4. 

PS annab riigikontrolörile Riigikontrolli juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina. See tähendab, et riigikontrolör juhib Riigikontrolli iseseisvalt ja ainuvastutavalt, omades ametkonna juhtimisel samu õigusi, mis on VVS-ga antud ministritele. Riigikontrolöri ülesanded Riigikontrolli juhtimisel sätestab ka RKS. Riigikontrolör määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused, tegevusvaldkonnad ja koosseisu; kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimise alused, juhised ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad, võtab Riigikontrolli teenistujad teenistusse ja vabastab nad, tagab riigikontrolli eelarve projekti ja aastaaruande koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras. Riigikontrolli ametnikkonna sõltumatuse ja erapooletuse tagamiseks kehtestab riigikontrolli palgaastmestiku, lisatasud ja preemiad ning nende maksmise korra riigikontrolör, võttes aluseks Riigikontrolli eelarve. RKS nimetab teisigi ülesandeid. Riigikontrolör annab oma ülesannete täitmiseks käskkirju. Vastavalt RKS-le on vastutus Riigikontrolli sisulise töö eest jagatud peakontrolöridega: üldjuhul kirjutavad nemad kontrolliaruandele alla, samuti on peakontrolöridel allkirjaõigus ministrite, kantslerite jt ametiisikutega suhtlemisel. Sõltumatuse tagatisena tuleb vastutuse jaotust ja kollegiaalset juhtimist pidada mõistlikuks.