Paragrahv 133.

Riigikontroll kontrollib:

1) riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust;

2) riigi vara kasutamist ja säilitamist;

3) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist;

4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik.

 

1. 

Loetelu lähtub PS vastuvõtmise aegsest juriidiliste isikute kolmikjaotusest (asutused, ettevõtted ja muud organisatsioonid), mis tänapäeval enam kasutusel ei ole. Põhimõttelised muudatused tsiviilõiguse ja halduskorralduse normides on toonud käibesse uued mõisted ning neid tähistavad terminid. Tänapäeval eristatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid ning üksikisikuid. Haldusorganina mõistetakse avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutust, isikut või kogu. Avalik-õiguslikke ülesandeid võib lisaks asutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele seaduse, selle alusel antud määruse või sõlmitud halduslepingu alusel täita ka eraõiguslik juriidiline isik, üksikisik või isikute kogu.

 

2. 

Riigikontrolli õigus ja kohustus on kontrollida avaliku sektori vahendite kasutamise seaduslikkust, tõhusust, mõjusust ja säästlikkust. Avaliku sektori vahendite all peetakse silmas riigile ja riigi asutatud juriidilistele isikutele kuuluvat kinnis- ja vallasvara, riigi tulusid ning rahaliselt hinnatavaid õigusi. See määratlus ei ole kõikehõlmav. Kontrolli ulatuse määratlemisel tuleb lähtuda põhimõttest, mille kohaselt ei tohi avalikus sektoris olla kontrollivaba ruumi: kõik riigi tulude, kinnis- või vallasvara arvel tegutsevad ning riigi vara valdavad isikud ja asutused on allutatud kontrollile. Kontrolli eesmärk on luua Riigikogule ja laiemale avalikkusele kindlustunne, et maksumaksjalt kogutud raha ei raisata, riigi vara ei lähe kaotsi ja seda kasutatakse heaperemehelikult. Seesugune kontroll hõlmab sisekontrollisüsteemi, finantsjuhtimise, -arvestuse ja -aruannete, majandustegevuse õiguspärasuse ja infotehnoloogiasüsteemide usaldatavuse, samuti juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkuse kontrolli (RKS § 6 lg 2).

 

3. 

RKS § 7 lg 1 kohaselt on kontrollitavad:

1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, kohtud, Eesti Pank, Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei;

2) valitsusasutused ning nende hallatavad riigiasutused;

3) kohaliku omavalitsuse üksused;

4) avalik-õiguslikud juriidilised isikud;

5) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle asutajaks või liikmeks on riik või avalik-õiguslik juriidiline isik;

6) äriühingud, kus riigil või avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel või riigi või avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt asutatud sihtasutusel on kas üksi või ühiselt valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjad;

7) äriühingud, kes on saanud riigilt laene või kelle laene või muude lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik;

8) muud avalik-õiguslike ülesannete täitjad riigi vara kasutamisel ja säilitamisel.

 

4. 

Riigikontroll peab auditeerimisel arvestama põhiseaduslike institutsioonide enesekorraldusõigusega. Küsimus Riigikogu enesekorraldusõigusesse sekkumisest võib tekkida näiteks Riigikogu Kantselei tegevuse auditeerimisel. Eesti Panga tegevuse auditeerimisel tuleb muu hulgas arvestada eurole üleminekust tingitud muudatustega asutuse pädevuses.

 

5. 

Munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise osas on Riigikontrollil alates 2006. a õigus kontrollida sisekontrolli, finantsarvestust ja -aruandeid, majandustegevuse õiguspärasust ning infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust. Juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkuse kontroll ei ole lubatud. Samasuguses piiratud ulatuses kontrollib Riigikontroll:

1) sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, kelle asutajaks või liikmeks on KOV üksus;

2) äriühinguid, kus KOV üksusel on valitsev mõju enamusosaluse kaudu või muul viisil, samuti nende äriühingute tütarettevõtjaid (RKS § 7 lg 2).

 

6. 

Linnade ja valdade auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud, sest PS § 133 p 3, §-d 154 ja 157 välistavad KOV käsitlemise riikliku kohahalduse üksusena. KOV ülesanne on lahendada seaduste raames kohaliku kogukonna probleeme ja korraldada kogukonna elu kohalikes huvides, seda teatud erandjuhtudel ka vastuolus keskvõimu huvidega (RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05). Nõnda ei tohi Riigikontrolli tegevus otseselt ega kaudselt kahjustada KOV võimalust kohaliku elu küsimusi eelkirjeldatud viisil lahendada. Kohaliku elu küsimuste lahendamise tulemuslikkuse kontroll on seega välistatud. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta toetab sellist arusaama. Riigikontrolli kohalike omavalitsuste kontrollipädevuse kooskõla põhiseadusega on analüüsinud Riigikohus oma 19. märtsi 2009. a otsuses (RKPJKo 19.03.2009, 3-4-1-17-08). Riigikohus järeldas, et RKS § 7 lg 1 p 3, § 7 lg 2 ja § 7 lg 21, mis sätestavad Riigikontrolli pädevuse kohaliku omavalitsuse üksuse auditeerimisel, riivavad kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõigust, kuid ei ole põhiseadusega vastuolus.

 

7. 

Täies ulatuses (vt komm 2) on Riigikontrollil õigus kontrollida KOV üksuse valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamist.

 

8. 

RKS § 7 lg 4 kohaselt on Riigikontrolli pädevuses ka riigi ja KOV üksuste vahendusel eraldatud EL vahendite kasutamise ja selliste vahenditega seoses EL ees võetud kohustuste täitmise kontroll. EL vahendite lõppkasutajate ja EL ees kohustusi omavate isikute suhtes on Riigikontrollil õigus teha menetlustoiminguid, selgitamaks EL vahendite saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning vahendite kasutamise ja kohustuste täitmise õiguspärasust.

 

9. 

Riigikontrolli pädevuse ulatus eraõiguslikest isikutest avalik-õiguslike ülesannete täitjate kontrollimisel on tekitanud õigusvaidlusi. Näiteks on vaieldav, kas kohtutäiturile sundtäitmiseks antud riigi rahalised nõuded muudavad kohtutäituri nõuetega seonduva tegevuse osas kontrollitavaks RKS § 7 lg 1 p 8 mõttes. Tallinna Halduskohus ei võtnud oma 19.06.2007 otsuses nr 3-07-922 seisukohta küsimuses, kas kohtutäitur on kontrollitav, kuna see küsimus ei olnud kaebuse lahendamise seisukohalt oluline. Küll aga märkis kohus, et kohtutäiturid on kohustatud võimaldama Riigikontrolli auditi raames täitetoimikutega tutvumist. Otsust ei kaevatud edasi ja see on jõustunud.