XI PEATÜKK

RIIGIKONTROLL

Riigikontroll kutsuti ellu Ajutise Maanõukogu 27. detsembri 1918. a otsuse alusel. 6. jaanuaril 1919. a valis Maanõukogu vanematekogu riigikontrolöri. Kuu aega hiljem võeti vastu Eesti ajutine Riigikontrolli seadus (RT 1919, 9, lk 65–66). See kõik toimus enne Eesti esimese PS väljatöötamist ja kehtestamist. 1920. a PS-s nähti Riigikontrolli Riigikogu abistava organina: „Riigikogu teostab riigi asutuste ja ettevõtete majandusliku tegevuse ja riigi eelarve täitmise kontrolli tema poolt ametisse seatavate vastavate asutuste kaudu” (§ 55). PS tekstist Riigikontrolli nime ei leia. 1933. a PS muutmise seadusega ei muudetud § 55 sõnastust, ent Riigikogu rolli oluline kahandamine teisendas ka Riigikontrolli seisundit riigiorganite süsteemis. 1937. a PS ei näinud Riigikontrolli enam Riigikogu, vaid presidendi käepikendusena, samas sätestati Riigikontroll esmakordselt iseseisva põhiseadusliku institutsioonina (10. ptk, §-d 108–111). Riigikontrolöri nimetamine läks Riigikogult üle Vabariigi Presidendile, kellel oli õigus riigikontrolör nimetada eriõiguse alusel Riigikogu üldkoosoleku poolt esitatud kandidaatide hulgast. 1937. a PS ei sätestanud riigikontrolöri ametiaega. Riigikontrolöri võis vabastada Vabariigi President omal algatusel või Riigikogu koosseisu häälteenamusega tehtud ettepaneku alusel. Seesugune nimetamise ja vabastamise kord sisuliselt allutas riigikontrolöri presidendile.

Riigikontroll taastati 1990. a, seega aasta enne Eesti taasiseseisvumist ja kaks aastat enne kehtiva PS vastuvõtmist. Tollal oli kavandatav kõrgeim kontrolliasutus libisemas täidesaatva võimu mõju alla, Riigikontrolli seadus (ÜVT 1990, 19, 288) võttis kursi tagasi parlamentaarse asutuse suunas. PS sätestab Riigikontrolli sõltumatu Riigikogu abistava riigiorganina. Selline lähenemine on kooskõlas ÜRO egiidi all tegutseva Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) seisukohtadega avaliku sektori auditeerimise põhimõtete kohta.

PS XI peatükk on üles ehitatud peamiselt 1937. a PS, mõnevõrra ka 1990. a RKS eeskujul. Põhiseaduse Assambleele esitatud PS eelnõude ning assamblee stenogrammide analüüs lubab järeldada, et Riigikontrolli peatükk on võrdlemisi vähe läbitöötatud ja -tunnetatud. Põhiseaduse Assamblee istungitel ei toimunud selle peatüki osas mitte ühtegi sisulist diskussiooni. Siiski ei saa kõnealust peatükki pidada ebaõnnestunuks või kõrgeima kontrolliasutuse arengut takistavaks. Eelmärgitu sunnib aga PS XI peatüki sätete tõlgendamisel selgelt eelistama objektiiv-teleoloogilist (e seaduse objektiivse eesmärgi järele küsivat) ning süstemaatilis-loogilist tõlgendamist grammatilisele ja subjektiiv-teleoloogilisele (e ajaloolisele) tõlgendamisele.