Paragrahv 129.

Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võib Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid kõige kauem kolmeks kuuks.

Erakorralise seisukorra korralduse sätestab seadus.

 

1. 

Põhiseaduse Assamblees kujunesid sätte mitmed olulised osad (tähtaeg, häälteenamuse nõue) alles redaktsioonitoimkonna töö käigus. Arutelu keskendus küsimusele, kas sellist seisukorda on vaja eristada sõjaseisukorrast. Erakorralise seisukorra põhiseaduslikud erisused on sätestatud PS §-des 130 ja 131 ning § 161 lg-s 2; need on samad mis sõjaseisukorra ajal. Seisukordade väljakuulutamise tingimused ja olemus siiski erinevad. Kui sõjaseisukord kuulutatakse välja sõjategevuse toetamiseks, siis erakorraline seisukord kehtestatakse muudel juhtudel, kus riigi eksistents või tema aluspõhimõtted on ohustatud ja kus selliseid ohte ei ole võimalik tavaliste vahenditega kõrvaldada. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjused on riigisisesed, samas võivad mõjutused olla rahvusvahelised. Põhjuste täpsem kindlaksmääramine on Riigikogu pädevuses. ESS saab siin anda vaid üldise loetelu ning olukorda peab hindama Riigikogu igal üksikul juhtumil. ESS § 3 kohaselt on võimalikud alused Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katse, terroristlik tegevus, vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon, ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt või Eesti mõne paikkonna vägivaldse isoleerimise katse (põhiseadusliku korra mõiste kohta vt § 48 komm 20 ja § 54 komm 2).

 

2. 

Erakorralise seisukorrana ei ole käsitatavad loodusõnnetused ja katastroofid või laiaulatuslikud nakkushaiguste levikud. Vastavalt § 87 p-le 8 kuulutab Vabariigi Valitsus sellistel juhtumitel välja eriolukorra.

Eriolukorras võib küll samuti olla vajalik ulatuslikumalt isikute liikumisvabadust ja kogunemisvabadust piirata ning takistada täidesaatva riigivõimu kiire tegutsemise vastaseid häireid, samuti anda täidesaatvale riigivõimule kiiremaid võimalusi otsuste tegemiseks, mida tavapärases olukorras tuleb lahendada teisiti. Ent erinevalt sellistest situatsioonidest, kus võib tegemist olla riigivõimu ebastabiilsuse ilmingutega ning tavapärase olukorra taastamiseks piisab otsuste tegemise kiirendamisest, on erakorralise seisukorra eelduseks laiemalt demokraatia või õigusriigi põhimõtete ohustatus. Sellises olukorras ei piisa korra saavutamiseks mõnele riigiorganile laiemate volituste andmisest või isikuvabaduse ja liikumisvabaduse piiramisest. Erakorralise seisukorra ajal on vajalik kõrvaldada ohtusid, mis on poliitilist laadi või lähtuvad inimgruppidest. Eriolukordades lähtuvad ohud isikutest harva ning ka sellisel juhul pigem teadmatusest. Seega tuleb erakorralise seisukorra ajal riigil tegutseda inimestest lähtuvate ohtude vastu ning piirangud põhiõigustele ja muudatused riigikorralduses on erinevad.

Mõistagi on võimalik ette kujutada ka situatsioone, kus põhiseaduslikku korda ohustav terroriakt pannakse toime läbi laialdase nakkushaiguse levitamise. Sellisel juhul on täidetud nii PS-st tulenev eriolukorra väljakuulutamise eeldus (nakkushaiguse leviku tõkestamise vajadus) kui ka erakorralise seisukorra väljakuulutamise eeldus (oht põhiseaduslikule korrale). Ka ESS ja EOS ei piira mõlema üheaegset väljakuulutamist, vastupidi, EOS § 19 lg 4 sätestab eriolukorra väljakuulutamise võimaluse erakorralise seisukorra ajal. Mõlema erikorra üheaegse väljakuulutamise võimalust tuleb nende erinevatest eesmärkidest lähtudes pidada põhjendatuks.

 

3. 

Erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks on vajalikud Riigikogu 51 liikme poolthääled. Koosseisu häälteenamuse nõue on vajalik tavaolukorrast erineva õigusliku regulatsiooni kehtestamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude vahel peab valitsema võimalikult suur üksmeel ohu olemasolu suhtes. See võimaldab ära hoida võimu kuritarvitusi, mis võiksid kergesti tekkida, arvestades erakorralise seisukorra ajal lubatud põhiõiguste piiranguid ja valimiste mittetoimumist. Erakorralise seisukorra kasutamine põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral aitab tagada demokraatliku õigusriigi põhimõtete kehtivust ilma neid samal ajal rikkumata: kriisiolukorrale õigusliku aluse loomine võimaldab ka taolistes olukordades seaduse alusel täidesaatva riigivõimu teostamist.

 

4. 

Erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks on nõutav eelnev Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanek. Selline alternatiivne pädevus on loodud arvestusega, et suurim oht võimu usurpeerimiseks tuleb peaministrilt või valitsuselt ja Vabariigi Presidendilt. Kui üks neist soovib poliitilise omakasu huvides võimu kuritarvitada, on teisel võimalik teha erakorralise seisukorra väljakuulutamise ettepanek. Tegelikkuses on valitsusest lähtuv oht vähe tõenäoline ega ole kõrvaldatav erakorralise seisukorra väljakuulutamisega (ESS kohaselt saab peaminister seisukorra kehtestamisel volitusi juurde). Samas arvestab selline regulatsioon ka olukorda, kus Vabariigi Valitsus ei saa kiiresti koguneda ning ettepaneku tegemine Vabariigi Presidendi poolt on efektiivsem. ESS kohaselt peab Vabariigi Valitsus enne ettepaneku tegemist ära kuulama Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni arvamuse, Vabariigi President aga Riigikaitse Nõukogu oma.

Riigikogule ei ole erakorralise seisukorra väljakuulutamise algatamise õigust antud. Vastasel korral võiks erakorralise seisukorra väljakuulutamise küsimus muutuda põhjendamatult sageli diskussiooni objektiks, sest opositsioon saaks valitsuse tegevuse suhtes kriitika väljendamisel teha populistlikke ettepanekuid sellise seisukorra väljakuulutamiseks. Opositsioonile niisuguse võimaluse andmine destabiliseeriks põhiseadusliku korra püsimist.

 

5. 

Erakorralise seisukorra saab kehtestada kõige rohkem kolmeks kuuks. Sellisest piirangust peab Riigikogu lähtuma seisukorra väljakuulutamisel, aga ta võib ette näha lühema tähtaja. Kui Riigikogu oma otsuses tähtaega ei kehtesta, siis loetakse tähtaeg kolmekuuliseks. Selline piirang kehtestati, arvestades võimu väärkasutuse võimalusi. 1934. a kogemus oli PS koostajatel meeles ning vajadusel on Riigikogul võimalik erakorraline seisukord uuesti välja kuulutada. Sellisel juhul peab Riigikogu hindama uuesti, kas alused erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks on olemas. Ühiskonnaprotsesside kiirust arvestades võib kolme kuu jooksul olukord riigis oluliselt muutuda ning pikem tähtaeg ei oleks demokraatlikus ühiskonnas oluliste väärtuste piiramise tõttu vajalik.

 

6. 

Erakorralise seisukorra võib välja kuulutada vaid riigis tervikuna. Selle sätte eesmärk on vältida Riigikogu kergekäelisi otsuseid väga piiratud territooriumil lokaalse konflikti tõrjumiseks. Kogu riigis on vajalik tagada põhiõiguste kaitse ühtemoodi ning ühes piirkonnas erikorra kehtestamine ei oleks Eesti väiksust arvestades õigustatud. Ka valimisi edasi lükata (§ 131) saab vaid riigis tervikuna. Samuti on ohu levikut kergem kontrollida, kui sisejulgeoleku tagamine toimub kogu riigis ühtse juhtimise alusel. Põhiõigusi võib seaduse alusel piirata eri piirkondades eri ulatuses, arvestades riigi julgeoleku tagamise vajadust (vt § 130 komm 3).

 

7. 

PS § 129 lg 2 näeb ette ESS kehtestamise, mis § 104 lg 2 p 16 kohaselt võetakse vastu Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Seaduse ülesanne on näha PS raamides ette pädevuste jaotus ja volitused põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Õigusriiklikult on vajalik, et seadus looks kontrolli- ja tagatismehhanismid võimalike kuritarvituste vastu, mida võimu kontsentratsioon erakorralise seisukorra juhtimisel võimaldab. Seetõttu tuleb seaduses vältida üldise iseloomuga pädevus- ja volitusnorme ning luua Riigikogule piisavad võimalused kiiresti valitsuse tegevust mõjutada.

ESS-ga tuleb sätestada lisaks riigi põhiseaduslike institutsioonide ja erakorralise seisukorra ajal ulatuslikke volitusi omavate organite ülesannetele, mis tavapärasest erinevad, ka põhiõiguste kitsendused, mis tuginevad §-le 130 (vt § 130 komm 4).

 

8. 

ESS kohaselt võib erakorralise seisukorra ajal kasutada kaitseväge ja Kaitseliitu sõjalise tegevuseta (küll aga relvastatud tegevuses). Selleks on vajalik Vabariigi Presidendi luba ning Vabariigi Valitsuse sellekohane otsus. Erakorralise seisukorra juht on peaminister, kellele ESS annab mitmed pädevused ning seab sisejulgeolekuga tegelevad asutused (sh kohalikud omavalitsused) tema alluvusse. Mitmed ulatuslikud põhiõiguste piirangud saab kehtestada Vabariigi Valitsus, kes saab ühtlasi kehtetuks tunnistada peaministri korraldusi. Tavapärasest ulatuslikumad volitused on antud ka siseministrile. Riigikohus saab erakorralise seisukorra ajal peatada erakondade tegevuse.