Paragrahv 6.

Kuni 2000. aasta 31. detsembrini peab Vabariigi Presidendi ametikohale, Riigikogusse või kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerija, samuti isik, kes taotleb peaministri, ministri, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis, andma kirjaliku süümevande selle kohta, et ta ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses olemise eest.

Kui kohus tuvastab, et süümevandega kinnitatu ei vasta tõele, kõrvaldatakse kandidaat valimisnimekirjast või tühistatakse tema mandaat või isikut ei nimetata käesoleva paragrahvi 1. lõigus märgitud ametikohale või vabastatakse isik vastavalt ametikohalt.

 

1. 

Süümevande tekst ning süümevande andmise kord on kehtestatud SVS-ga. Nimetatud seaduse kohaselt võib iga isik või riigiorgan süümevande kohtus vaidlustada, kui ta esitab kohtule avalduse koos tõenditega süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse kohta. Asi vaadatakse läbi halduskohtumenetluses (RKTKm 14.02.1997, 3-2-1-21-97).

 

2. 

Süümevande pidid esitama kõik riigi- või kohaliku omavalitsuse ametisse asunud isikud, süümevannet ei pidanud esitama abiteenistujad.

 

3. 

Süümevande esitamise nõue kehtis kuni 31. detsembrini 2001. Selle kehtestamine hilisemaks ajaks on võimalik vaid PS-ga või PSRS-ga. Sellisele seisukohale tuleb asuda tulenevalt õiguskindluse põhimõttest, sest piirang on ette nähtud tähtajalisena. Kui normi PS-s ei oleks, siis võiks asuda seisukohale, et süümevannet saab kehtestada ka tähtajatult, kui see on kooskõlas PS §-s 11 väljendatud proportsionaalsuse põhimõttega. Vaieldav on, kas pärast nimetatud tähtaega omab normatiivset tähendust käesoleva paragrahvi lg 2. Kui isik on asunud süümevande andmist eeldavale ametikohale enne 31. detsembrit 2001, siis eriti valitud isiku puhul tuleks süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse kindlakstegemisel sellise isiku volitused ennetähtaegselt lõpetada, sest valijad on eeldanud tema süümevande tõele vastavust. Ka ametisse nimetamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et süümevandega kinnitatu tõele mittevastavuse korral ei oleks isikut ametisse nimetatud, ning seega tuleks ta sealt vabastada. Ka pärast 31. detsembrit 2001. a süümevande andmist eeldanud ametikohale asunud isik, kelle suhtes on kindlaks tehtud süümevandega kinnitatu tõele mittevastavus, tuleks ametist vabastada. Neid küsimusi on võimalik seadusega täpsustada.