EESSÕNA

Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduse esimene kommenteeritud väljaanne ilmus endise õiguskantsleri ja Tartu Ülikooli professori Eerik-Juhan Truuvälja eestvedamisel 2002. a põhiseaduse kümnendaks aastapäevaks. Autorkonda kutsuti enamik väljapaistvamaid eesti riigiõigusteadlasi. Uurimuste, arutelude ja vaidluste tulemusel koondati ühtede kaante vahele tolleks ajaks kogunenud riigiõiguslik teadmine. Ühtlasi jätkati põhiseaduse kommenteerimise traditsiooni: 1934. aastal oli ilmunud Eesti Vabariigi põhiseadus. Seletustega ja tähestikulise sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment (Tallinn: Autorite Kirjastus).

2002. aasta kommentaaride üheks aluseks oli 1998. aastal valminud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne. Nimetatud aruannet ei hõlmatud kommentaaridesse tervikuna, osa seisukohti vaadati ümber, samuti lisati uut materjali.   Lisaks riigiõiguse oleviku lahtikirjutamisele püüti vaadata ka tulevikku: ees ootas ühinemine Euroopa Liiduga ja sellest johtuvalt märksa keerulisemad õiguslikud küsimused kui need, mis seonduvad pelgalt siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse suhte määratlemisega. Küsimused Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseaduse aluspõhimõtete ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse tähendusest ja kokkusobimisest püstitati juba tollal.

Kommentaaride 2008. a ilmunud teises, täiendatud väljaandes keskendutigi Eesti ja Euroopa Liidu õiguskorra suhtele. 14. septembri 2003. a võttis rahvas vastu  Põhiseaduse täiendamise seaduse, millele tuginedes tohtis Eesti Vabariik ühineda Euroopa Liiduga ning tohib täita Euroopa Liidu liikmesriigi kohustusi tingimusel, et seejuures austatakse Põhiseaduse aluspõhimõtteid. Varasemast veelgi põhjalikumaks ja mahukamaks kirjutati põhiõiguste peatükk, millele lisati täiendavalt rahvusvahelist mõõdet.

Eesti Vabariigi 1992. a Põhiseaduse kahekümnenda aastapäeva puhul ilmub Põhiseaduse kommentaaride kolmas, täiendatud väljaanne, mille maht ületab juba tuhande lehekülje piiri. Eesti riigiõiguslik areng, ja ka riigiõigusliku mõtte areng on olnud märkimisväärne. Põhiseadust on õpitud tõlgendama eesmärkidest ja väärtustest lähtudes, grammatiline tõlgendus on saanud kaasaja ühiskonnas sobiva koha teiste tõlgendusvõtete seas, aga mitte neist eespool. Ühtlasi tähendab see, et nõnda nagu teisteski arenenud riikides, ei anna pelgalt Põhiseaduse teksti lugemine vastuseid riigiõigusliku tegelikkuse kohta. Pea iga normi tähendus tegelikus elus on avatud seaduste, kohtu- ja halduspraktikaga, just seda tegelikkust selgitatakse ja selle põhjendatust vaetakse kommentaarides.

Kui 2008. aastal pakkusid tõsist peamurdmist küsimused, kuidas määratleda põhiseaduse aluspõhimõtteid ja kuidas toimida, kui Euroopa Liidu poliitika aluspõhimõtteid riivab, siis 2012. a väljaande autorid seisid silmitsi veelgi keerukamate küsimustega. Näiteks tuleb selgeks mõelda, kas euroala riikide välislepinguna vormistatud kokkulepe on tavapärane välisleping, osa EL õigusest või hoopis midagi kolmandat; ja kui midagi kolmandat, siis kuidas ja milliste normide alusel selle põhiseaduspärasust hinnata. Järjest teravamaks läinud arutelu Euroopa Liidu olemuse ja tuleviku, võimaliku föderaliseerumise ja sellest johtuvate põhiseadusmuudatuste üle, on kommentaarides vaid põgusalt puudutatud, sügavam käsitlus peab jääma järgmisesse väljaandesse ja õigusteoreetilistesse publikatsioonidesse. Samamoodi on järjest suurem surve kohaliku omavalitsuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriikluse ning parlamentarismi uueks- või taasmõtestamiseks. Kommentaarides on sellega algust tehtud.

Põhiseaduse kommenteerimist on alates 2002. aastast korraldanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse professorid: lisaks E.-J. Truuväljale professor Raul Narits, professor Kalle Merusk jpt. Just nemad on seadnud sihid, mille poole püüeldi nüüd ja loodetavasti püüeldakse edaspidi. Kommentaaride autoriteks on kutsutud enamik valdkondade parimaid asjatundjaid nii Tartu Ülikoolist kui väljastpoolt. Kommentaaride sihtrühmana ei peeta silmas üksnes juriste, vaid – nagu sõnastas toimetuskolleegiumi liige professor Lauri Mälksoo 2012. a väljaande toimetuskolleegiumi esimesel kokkusaamisel – kogu Eesti haritud avalikkust. Lugejate kommentaare, küsimusi ja soovitusi kogub Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigi- ja rahvusvahelise õiguse instituut (professor Ülle Madise, ylle dot madise at ut dot ee). Instituudi eesmärk on ergutada arutelu Põhiseaduse üle, koguda ja uurida riigiõiguslikku praktikat ning pakkuda välja uusi ideid.

Seekordne väljaanne ilmub esmakordselt ka e-raamatuna ning portaalis www.põhiseadus.ee, mille eest kandsid hoolt sihtasutus Iuridicum ja Holtman Digital OÜ.

Täiendatud kommentaaride autorite tööd korraldasid peatükkide juhtivautorid. Kõikide peatükkide ja kõikide kommentaaride võrdleva läbitöötamise ja selle tulemusel vastuolude, lünkade ja eksimuste leidmise ning parandamise eest seisid hea Berit Aaviksoo ja Hent Kalmo. Et tegemist on õigusteadusliku teosega, ei ole erinevaid seisukohti püütud varjata, vaid need on koos põhjendustega esile toodud. Hiigelpanuse väljaande tähtaegseks valmimiseks andsid Peep Pruks ja Priit Vinkel.

Toimetuskolleegium tänab keeletoimetajaid Karol Rummit ja Eve Tammaru ning küljendajat Eve Stromi. Kirjastuse Juura juhatajale Lea Lumile aitäh abi ja kannatlikkuse eest. Suur tänu Justiitsministeeriumile, kelle toetus tegi võimalikuks väljaande ilmumise.

Toimetuskolleegium

Oktoober 2012